28.07.2020
Kõrghariduse müügiblankett võiks juba olemas olla.
„Ülikoolides on tasulised õppekohad. Igati tore. Aga miks seda tänuväärset süsteemi ei võiks laiendada? Inimsõbralikult ja võrdsust arvestavalt.
Detailid tuleks muidugi mõistlikult läbi mõelda ja paika panna, aga üldpõhimõte oleks lihtne. Maksan teatava summa juurde – ja ei pea loengutes osalema. Eksamitele normaalne hinnakiri (võib distsipliinide järgi diferentseerida). Diplomitöö kaitsmisele samuti kindel number.
Seega viin dokumendid sisse, valin oma nö „õppekava“, mulle väljastatakse arve, teen ülekande ja … järgmiseks tulen lõpuaktusele. Soovi korral (ja muidugi vastava summa eest) võin oma bakalaureuseõppe teha ka kahe või ühe aastaga. Kui hirmsasti kibelen, siis veel lühema ajaga.
Oleks ju tore?
Sest lõppude lõpuks – kui mul lihtsalt ei ole pere või töö kõrvalt aega auditooriumis istumiseks ega muul moel õppimiseks ning olen sünnist saati kõva peaga, kas ma siis inimesena, kodanikuna kuidagi alaväärtuslikum olen? Kas minule sel juhul paljukiidetud võrdsus ei laiene? Miks ma pean diplomeeritud seltskonnas oma kesk- või põhihariduse pärast piinlikkust tundma?
Raha mul on. Kas mingis seaduses on kirjas, et tubli õppur on eelistatum kui tubli ärimees? Kas ma pean tõesti häbenema, et oskan raha teha, kuid loen veerides? Kas trigonomeetria tundmine on austustväärivam kui oskuslik eurodega arvestamine? Sellisel ahistamisel ei ole mingit õigustust? Ei ole mingit põhjust, miks ülikoolidiplomit ei võiks ausal kombel ja seaduslikult osta.
Ja muidugi ei tohi ostetud diplom mitte millegi poolest olla eristatav muudest diplomitest! Nii, et ma kuhu tahes tööle minnes saan diplomi rahulikult lauale lüüa.
Ah et see oleks justkui tööandja petmine?
Oh, olge nüüd! Ega diplom tööd ei tee. Kui ma olen reaalselt loll ja saamatu, siis selgub see üsna ruttu. Täpselt samamoodi, nagu alati on selgunud kõigi diplomiomanike puhul. Igal pool on katseajad ning idiootidel (olgu diplomiga või ilma) ei lasta suuremat kahju tekitada. Igat mõistlikku tööandjat huvitab ju, mida tema töötaja reaalselt suudab, mitte töötaja taskus olevad paberid.
Ah et see justkui vähendaks reaalselt õppinud ja reaalselt eksameid teinud kodanike diplomite väärtust? Tekitaks neile nö emotsionaalse kahju?
Ärge ajage jama! Kui me arvame, et miljonite inimeste püha abieluinstitutsiooni olemust ja emotsionaalset väärtust ei kahjusta see, kui samaväärselt võivad abielluda geid ning lesbid, siis ei ole see argument ka diplomite puhul kuidagi adekvaatne.
Eespool kirjeldatud kõrgharidussüsteem ei tooks endaga kaasa mitte midagi ühiskonda kahjustavat. Vastupidi – mõelge, kui tuntavalt suureneks ülikoolide materiaalne baas! Lisaks jääksid ära tüütud ja piinlikud plagiaadijuhtumid.
Vaene, tark ja ohtralt vaba aega omav kodanik ei tohi mitte mingil kombel olla õigustamatult eelistatud olukorras. Jõukas, loll ja hõivatud inimene peab saama samad õigused ja võimalused.
Ärge unustage Põhiseaduse 12. paragrahvi!
On tõesti viimane aeg see diskrimineerimine lõpetada. Seda enam, et siin ei oleks kaotajaid, vaid terve riik ja rahvas ainult võidaks!“
Priit Tali