07.08.2020
Kirjanik ja kolumnist Ats Miller.
„Lubatagu alustada üsna karmil ja otsekohesel toonil – konservatiiv olla ei tähenda loll olla! Jah, konservatiivse maailmavaatega kaasneb teatud ettevaatlikkus, õppimine ajaloost ja läbiproovitud lahenduste eelistamine avantüüridele, kuid seda ei tohi segi ajada progressihirmu, esoteerika ja ignorantsele sõnavahule ehitatud trollimisega.
Jutt on 5G tehnoloogiast ja selle ümber puhkenud „diskussioonist”. Ja jutumärgid on seal sellepärast, et mida siin diskuteerida? Inimene on elanud raadiokiirgusega koos juba peaaegu sajandi ja mobiilseadmetes kasutatava kiirgusvahemikuga veerand sajandit ja pole ainsatki märki, et see kuidagi kahjulikult mõjuks – ja seda kinnitab nii füüsika kui meditsiinipraktika.
See, et 5G vastasele petitsioonile annab Eestis allkirja ligi 5000 inimest, ei ole rohkem ega vähem kui kurb – eestlasi on ligi miljon ja mingi protsent neist on paratamatult – kõige pehmemalt väljendudes – säästuajudega. Mitte midagi head ei ütle ei meie geneetika ega tulevikuväljavaadete kohta, et 5000 neist õnnetutest õnnestub ühe luulu taha rivistada.
Olgu, vabandage, ma tegin nalja. Tegelikult on asi väga tõsine. Valitsus varjab meie eest äärmiselt olulisi fakte:
1917 – Justin Timberlake ei olnud veel sündinud
1918 – maailma tabas raske gripiepideemia
2002 – Justin Timberlake lahkus N*SYNC’ist
2003 – SARS epideemia
2008 – Justin Timberlake mängis Mike Myersi filmis „The Love Guru”
2009 – H1N1 (seagripi) pandeemia
2019 – Keegi haaras Pariisi moesõul Justin Timberlake’i jalast
2020 – COVID-19 pandeemia
On ju ilmne seos? On ju kahtlane? Keegi peaks midagi ette võtma!
Samavõrra tõsine on asi ka kiirgusega – mäletan vanavanemate pajatustest, kuidas Tallinna kesklinna (praegu 21. kooli staadion) püstitati telemast ja terve linn oli täis kuulujutte, kuidas selle all elavad naised rasedaks jäävad. Siis oli karm nõukaaeg, ajakirjandusse midagi ei jõudnud ja uurimist ei toimunud. Me ei tohi iial lasta ajalool korduda!
Jättes kõrvale võimaluse, et kui 5G samamoodi käitub, oleks see vast võimalus meie rahvaarv taas kasvule pöörata, elame paraku universumis, kus toimib selline asi nagu füüsika. Ja sellega lähevad asjad nutuseks.
Vaadake, elektromagnetkiirgus on väga lai mõiste. See algab madalsagedusväljast, mis on iga vahelduvoolujuhtme ümber, ja ulatub kalgi gammakiirguseni, mida detekteeritakse kosmosesondidega. See kiirgus jaguneb kõige laiemalt oma toime järgi kaheks – ioniseeriv kiirgus ja mitteioniseeriv kiirgus. See on puhas füüsika – ja füüsika on asi, mis töötab sõltumata kellegi tahtest või riigikorrast. Ja füüsikaliselt on piiriks, kas kiirguskvandil on jõudu molekulidest ja aatomitest elektrone välja lüüa.
See piir ei ole kindlalt paigas, sest aatomid ja molekulid hoiavad elektrone kinni erineva jõuga, ent igal juhul on see ultraviolettkiirgusvahemiku ülemises pooles. Ultraviolettkiirgus on nähtavast valgusest kõrgema sagedusega (st selle kvandil on rohkem energiat). 5G raadiosagedused (24–39 GHz) on nähtavast valgusest (430–750 Thz) kümneid tuhandeid kordi madalama sagedusega.
Seega raadiolained ei ioniseeri midagi ja nende puhul saab rääkida ainult nende võimest materjale soojendada; mitte mingit muud mõõdetavat efekti neil ei ole. Ja nüüd tulevad halvad uudised vandenõumaniakkidele – mitte üks uuring ei ole veenvalt näidanud, et mistahes vahemikus raadiokiirgus mõjutaks mõõdetavalt loomade tervist või käitumist.
Igaks juhuks kordan veel kord – ei ole näidanud. Jah, ringleb ka teistsugust materjali, ent kui hakata lähemalt uurima, siis viitavad need ringiratast üksteisele ja paremal juhul on kusagil mingi teadust imiteeriv pahatahtlik väljamõeldis. Ja eelpool viidatud teaduslikes katsetes on kasutatud kiirgusintensiivsusi, mis ületavad kordades neid, mida inimene ka kõige halvemates tingimustes saada võiks.
Jah, raadiolained soojendavad kudesid. Jah, sel hetkel, kui mobla alustab kõnet, emiteeritakse teinekord üle sekundi umbes 2W võimsust (kõne ajal langeb see ca 10x) ja tõepoolest, see on otse rääkija pea vastas. See on nüüd see koht, kus seda nime väärivad teadlased ja need poliitikud, kel on vähemalt kaks töötavat ajurakku, on nõus, et kaasnevaid efekte tuleks igaks juhuks uurida – ja lameda Maa fanaatikud hakkavad sonima midagi sellest, et ÜRO Inimõiguste hartas on sätestatud, et kõik inimesed sünnivad vabana ja võrdsena (nagu võib lugeda kiirgusinfo.ee lehelt).
Jah, see on oma olemuselt sama kiirgus, mida kasutab mikrolaineahi. Ainult et mikrolaineahi on keskmiselt tuhat korda võimsam. Ja see on täpselt sama efekt, mis toimub inimesega iga kord, kui ta näiteks päikese kätte satub – päikeselt tulev, samuti moblast sadu kordi intensiivsem ja palju kõrgema sagedusega infrapunakiirgus hakkab soojendama kudesid.
Võimalik, et tsivilisatsiooni arenedes põrkume järjest hullemini üldise kirjaoskuse varjukülgedega – kuidas õieti vaielda 5G vastastega, kui selgelt on näha, et koolifüüsika on kaugelt üle nende taipamisvõime? Jah, poliitikud ignoreerivad neid – aga mis neil üle jääb, kui elame ajastul, kus pole viisakas intellekti solvavat eksalteeritud jampsimist otsesõnu pikalt saata.
Mida õieti tähendab argument, et „ka pärast tuhandendat uuringut pole võimalik kinnitada, et 5G tehnoloogia on täiesti ohutu”? Muidugi pole. Nagu pole võimalik lõplikult tõestada, et ohutud on beebimähkmed, keskkütteradiaatorid ja kullast hambaplommid – aga nende kõigi puhul on sarnane patoloogiline seltskond samamoodi unnanud.
No mida põrgut – mina küll ei julgeks sellele seltskonnale tõestama minna, et savikruusid on täiesti ohutud; küllap ma kuuleksin, et „kui potentsiaalselt kahjulikke mõjusid pole võimalik täielikult mõista, siis tegevus ei tohiks jätkuda”. Ja me elame ajastul, mil pole viisakas küsida, kas sul on üldse aju ja selles minimaalselt teadmisi, et sa oled mingilgi tasemel võimeline neid mõjusid hindama?
Ühesõnaga, Uute Uudiste kontekstis – lugege veelkord artikli algust. Nii, nagu pole vähimatki vajadust olla „poliitiliselt korrektne” kogu tsivilisatsiooni mandumise sohu vedava pundiga, peaksime selgelt distantseeruma ka vandenõutobukesest. Me ei peaks noogutama igasuguse jama peale, veel vähem seda paljundama – üks tõerääkimise tahk on ka õigus ja kohustus nimetada õige nimega tühikädinat, millel on paremal juhul meelelahutuslik väärtus.“
Ats Miller, kirjanik ja kolumnist