Jürgen Ligi käsitluses on rahapesu “vääramatu jõud”, mis toimub kristallpuhaste ministrite üleselt

Jürgen Ligi ennastõigustavad ponnistused sotsiaalmeedias panevad küsima – kas see inimene ei adu reaalsust ega oma vähimatki vastutustunnet, või on tal tõesti midagi väga hullu iga hinna eest varjata?

“Minu haldusala sai rahapesutōrjes hakkama väga hästi,”väidab Ligi vastuses Peeter Ernitsa kommentaarile.

Meenub vana ebaõnnestunud karujahi lugu: ajajad ajasid õigesti, kütid seisid vastas õigesti, ainult karu läks valesti. Või on siis rahapesu “vääramatu jõud”, mis toimub igal juhul, ükspuha, mis tema takistamiseks ka ette ei võetaks.

Rahandusministeeriumi ja selle ministri haldusalasse kuulub rahapesu vastu võitlemine. Punkt. Kui see siiski toimus, jäeti paremal juhul midagi tegemata. Ja see süü on Ligil igal juhul.

Ei saa olla nii, nagu Ligi sotsiaalmeedias väidab, et tema tegi kõike õigesti, on selle eest ka tunnustust saanud, tegelikult toimunu temani ei ulatunud ja tema on puhas kui prillikivi.

Kui ministri haldusalasse kuulub rahapesuga võitlemine ja see siiski juhtub, siis millise nurga alt ka ei vaataks, on tööd vähemasti lohakalt tehtud. Ligi aga tõestab kõigest hingest, et hea rahandusminister saab olla ka riiki läbivast rahapesust teadmata.

Meenub ka endine kaitseväe juhataja, nüüdne eurosaadik Riho Terras, kellele oli Deniss Metsavase riigireetmine samuti “vääramatu jõud”, mis ei mõjutanud kuidagi euroametnikust presidendi poolt antud kindrali aukraadi – õlakuid ta igastahes maha ei võtnud, sest Metsavas talle reetmisest ette ju ei kandnud.

Ligi pidi midagi ikka teadma – isegi Venemaa andis vahepeal kahtlastest asjadest infot. Nüüd aga ründab “rahapesuminister” ise neid, kes üritavad rahapesu tagajärgede osas midagi ette võtta.

Jürgen Ligil pole kerge – midagi ta igal juhul ju maha magas (kui mitte silma kinni ei pigistanud), ja mis kõige hullem – vihatud EKRE noorepoolne rahandusminister tegeleb rahapesu paljastamisega aktiivselt ja võib varsti vilju lõikama hakata. Ruttu tuleb jalg ette panna!

Kogu Reformierakonna poliitiline sebimine on alati rõhunud vastutuse võtmisele ja vabandamisele, huvide konfliktide ärahoidmisele, asjadesse segatute tagandamisele ja nii edasi – seda siis, kui vaatluse all on oponendid. Kui sama juhtub endiga, siis kutsutakse kristallpuhastele poliitikutele appi “vääramatu jõud”.

Inimesed küsivad Ligi-suguste puhul ikka: “Kui keegi ei vastuta, siis mida siin imestada, kui riik omadega nii pekkis on!”