25.08.2020
Kanaari saared asuvad Aafrikast kaugel eemal ookeanis, mistõttu neegrite paadireis sinna on üliohtlik. Pilt on illustratiivne.
Põhja-Aafrikast Euroopasse pääseda soovivad migrandid on hakanud üha sagedamini võtma ette ohtlikku merereisi Hispaania Kanaari saartele.
Marsruudi kasutamine kasvas hüppeliselt, kui Maroko hakkas tõrjuma migrante oma põhjarannikult 2019. aasta septembris, üritades peatada paadireise üle Vahemere Hispaaniasse, ütles Txema Santana Hispaania pagulasabi komisjonist (CEAR).
Maroko oli jõudnud kokkuleppele Euroopa Liiduga, mis on sõlminud sarnaseid lepinguid ka näiteks Liibüa ja Türgiga, mis on samuti olnud paljude migrantide rändetee lähtepunktiks.
“Kui sa viid nad ära põhjast, siis sa surud nad lõunasse. Ja Kanaarid asuvad lõunas,” ütles Santana.
Ebaseaduslik ränne Atlandi ookeanis asuvatele Kanaari saartele Marokost läänes on sel aastal kuuekordistunud. 16. augusti seisuga on saartele tänavu saabunud 3448 põgenikku, teatas siseministeerium.
Hispaania lõunarannikule saabujate arv on vähenenud 50 protsendi võrra, näitavad andmed.
“See on palju pikem meretee, mis suurendab surmade arvu,” ütles Maria Greco migrantide õiguste nimel võitlevast grupist Entre Mares.
“Atlandi ookean ei ole Vahemeri. See on väga keeruline ookean. Distants, halb kohataju ja hoovused muudavad selle palju ohtlikumaks.”
Kokku on 1. jaanuarist kuni 19. augustini Kanaaridele pääsemise katsel hukkunud 239 migranti. 2019. aastal kokku hukkus sel marsruudil 210 inimest. Aastal 2018 oli ohvreid 43, teatas Rahvusvaheline Rändeorganisatsioon (IOM).
Tegelik hukkunute arv on tõenäoliselt palju suurem, ütles Santana, kelle hinnangul hukkub teekonnal üks migrant iga 16 kohta, kes Kanaaridele elusalt kohale jõuab.
“Inimesed asuvad teele rahvast täis kipakatel paatidel, mida juhivad kogemusteta isikud,” ütles ta.
Kanaari saartele saabus 2006. aastal umbes 30 000 põgenikku, mille järel hakkasid Hispaania patrullid sisserännet pidurdama.
“Varem saabusid nad vastupidavamates ja stabiilsemates paatides. Kõik on alla käinud. Paadid on nõrgad, ilma kapteniteta, vahel ei anta neile isegi kompassi,” ütles Maria Greco.
Paadisõidu hind on langenud umbes 2000 eurolt 800 eurole, lisas ta.
Migrandid ei asu teele mitte ainult Marokost ja Mauritaaniast, mis asuvad saarestikule kõige lähemal, vaid ka Senegalist ja Gambiast, mis asuvad enam kui tuhat kilomeetrit lõunas.
Enamik migrante, kes Hispaaniasse seda teed pidi pääseda üritavad, tulevad Aafrika Saheli regioonist ja Lääne-Aafrikast, ütles Greco.
Kuid mõned on saabunud nii kaugelt kui Lõuna-Sudaan ja Komoori saared, mis asuvad India ookeanis, lisas ta.
Santana ärgitas Hispaania valitsust kiirendama migrantide toimetamist Kanaaridelt mandrile, et teha saarestiku vastuvõtukeskustes ruumi sisserändajatele, kelle arv septembris soodsamate meresõidutingimuste ajal kasvab.
AFP – Baltic News Service