Rein Raud versus Mihhail Lotman – punaprofessor takerdub iseenda esitatud süüdistustesse

Rein Raua arvamus ERR-is, mis pealkirjas väidab, et kõik eestlased valetavad alati, paneb kohe eeldama, et ka punaprofessor ise valetab – ja pettuda ei tule.

Üldiselt üritab Raud naeruvääristada Mihhail Lotmani hiljuti laiemat vastukaja äratanud blogipostitust Black Lives Matter-liikumise teemal. Ehk siis süüdistab ta Lotmanit asjade lihtsustamises.

“Tahaksin tuua esile viisi, kuidas Lotman laiendab kõigile BLM liikumise pooldajatele hoiakuid ja vaateid, mis esinevad mõnel end sellega solidariseerinud isikul,” kirjutab Raud.

Selliste väitluste puhul tasub silmas pidada, et ise üle sama piiri ei astuks. Raud aga lõpetab loo lausega: “Kui te olete sündinud USA kodanikuna, olete meessoost ja teie nahavärv on must, siis on kaks ja pool korda tõenäolisem, et politseinik teid põhjuseta tapab, võrreldes sellega, kui et oleksite valge.”

Seegi on ju äärmiselt lihtsustatud käsitlus. Kõigepealt on küsitav “põhjuseta” tapmine – kas uimasteid täis ning agressiivse George Floydi (eeldatavalt mittetahtlik) tapmine on põhjuseta tapmine? Politseinikud ei oleks tohtinud teda tappa, aga kas Floyd ise mitte ei aidanud kaasa olukorra tekkimisele, kus tema surmamise tõenäosus konfliktisituatsioonis oli kõrge?

“Põhjuseta tapmine” peaks tähendama seda, et keegi nottis kellegi lihtsalt pahatahtlikkusest maha. Kui levinud aga on Ameerikas lihtsalt heast peast mahalaskmine või on juhtumitel ikka ohvrite-poolset tausta ka?

Kui Ameerika mustanahaliste kogukonnas on kuritegevuse tase kõrge (selle põhjus on eraldi teema), gangsterid avavad väga kiiresti tule ja politseinikud on ameti ohtlikkuse tõttu ülimas stressis, siis kas taskust näiteks dokumente otsiva musat mehe tulistamine olukorras, kus tal kästi käsi nähtaval hoida, on põhjuseta tapmine? Enesekaitse piire ületav kindlasti, aga kas täiesti põhjendamatu?

Rein Raua lause aga on sõnastatud nii, et see jätab täiel määral mulje, nagu tapaksid rassistidest politseinikud pahatahtlikkusest kaks ja pool korda rohkem musti kui valgeid – punaprofessori enda käsitlus on sama lihtsustatud kui Mihhail Lotmanil tema kriitikas.

“Kui te olete sündinud Eestis, aga naissoost või vene emakeelega, siis ei ole teie šansid elus edasi jõuda samasugused nagu eesti meestel, isegi kui teie muud oskused on võrreldavad. On see normaalne? Arvan, et mitte,” kirjutab Raud.

Pidage nüüd, seltsimees punaprofessor, teie lihtsustamine läheb juba liiga suureks! Ehk siis “Maailm muutub järjest keerulisemaks, aga selle kirjeldused järjest lihtsamaks,” nagu ütleb Raud ise.

Väide, et vene naisel pole võrdsete oskuste puhul samasuguseid šansse nagu eesti meestel, on taas ülilihtsustatud – kuna punaprofessor räägib oma arvamusloos ka normaalsusest, siis jääb tal vajaka ka arusaamast, mis on normaalsus näiteks vene kogukonnas.

Kõigepealt seab Raud vene naise ja eesti mehe ehtsotsialistlikult ühele pulgale, ja kuna seal tõesti võrdust pole (kas võrdsus iga hinna eest ongi võimalik?), tembeldab olukorra ebanormaalsuseks. Aga kuhu jääb põhjalik analüüs sellest, millises inforuumis viibivad Eesti venelased (Vene meediast saadud kremlilik mõttelaad ei lubagi siinsesse ühiskonda vajalikul määral integreeruda), milline on vene naise positsioon oma kogukonnas (paljud ei soovigi, ja täiesti vabatahtlikult, elus karjääri teha) ja nii edasi?

Seega, kui Raud kirjutab: “Mõned katoliiklased on antisemiidid, kuid nad ei ole seda kõik. Mõned emakeelena vene keelt kõnelevad inimesed on Eesti iseseisvuse vastu, kuid nad ei ole seda kõik,” siis tuleks lisada: “Mõned mustanahalised lastakse politsei poolt põhjuseta maha, kuid mitte kõik. Mõned vene naised ei oma eesti meestega võrdseid võimalusi, kuid mitte kõik (Yana Toom, Viktoria Ladõnskaja, Olga Ivanova ja paljud teised tõestavad ju vastupidist).”

Nii sarjabki Tallinna Ülikooli punaprofessor Rein Raud Mihhail Lotmani tema väidetava asjade lihtsustamise pärast, ise aga kordab oma seisukohti argumenteerides täpselt needsamad vead ise üle. Ehk siis maksab ka tema enda puhul lause “polariseerumine ja ideoloogilised vaatekomplektid lihvivad maha viimasedki nurgad ja nüansid.”