16.09.2020
Suits Samose saarel.
Samose saare lääneosas elav literaat Aldo Maksimov kirjeldab ja analüüsib eilseid sündmusi ja tulekahju saare pealinna Vathi pagulaslaagris. Muster on sama mis Lesbosel.
Eile Samose pealinnas Vathis õhtul poole üheksa paiku tehtud süütamised saadi tuletõrjujate poolt keskööks kontrolli alla ning Samose KYT ehk viisakas keeles Recenption & Identification Center jäi suuresti puutumata.
Kalkuleeritud oli nii, et lõkked süüdati hetkel ca 7000 asukaga pagulaslaagrist põhjas, mäe nõlvadel, saludes. Kuna eile oli küllalt tugev idatuul, loodeti, et see tuli matab enda alla ka laagri. Tuul aga hakkas pigem keerutama, suunda muutma ning ka päästjad olid valmis. Nad on seal alati valmis.
Nagu ka Lesbose (Moria) laagri hiljutise suurkahju puhul, kinnitatakse süütamise põhjus ilmselt kas õhtul või homme.
Süütamiste põhjus, mida Samose väljaanded ning ka riiklik väljaanne Ekathimerini aga kirjeldab, on sama: rahutused ja paanika tekkisid pärast seda, kui püüti isoleerida kolme koroonasse nakutunud laagriasukat. Kaks neist keeldus ja põgenes.
Seega pole põhjust kahelda, et süütamiste taga on taaskord laagri elanikud ise. Oleks ka äärmiselt kummaline ja /või küüniline arvata, et oma kodukandi oliivisalusid süütavad kohalikud elanikud, näiteks selleks, et pagulaslaagrist vabaneda. Kohalikud võivad küll tahta laagrist vabaneda, kuid mitte inimelude hinnaga ning riskides massiivsete metsatulekahjudega. Kreeklased siiski on humanistid.
Olgu siia lisatud ka väljavõte Samose kriminaalkroonikast, mille järgi on KYTis viibivatel inimestelt ära võetud tublisti külmrelvi, süüteaineid, kanistreid jms.
Viirusejuhtumid tekitasid paanika, nagu Lesboselgi
Muuseas, Samose KYTis ei ole nakatumisi siiani peaaegu et üldse olnud. Kinnitamata andmeil oli enne seda kaks migranti ravil olnud. Kolmest uuest juhtumist kahe puhul aga lasid migrandid omavoliliselt hospitalist jalga. Nende proov osutus aga positiivseks ning neid enam ei leitud.
Paanika laagris algaski pärast testitulemuste teatavaks saamist, pärastlõunal. Nii nagu Moriaski. Mäletame, Morias keeldus mitu pagulast tulemuste teatavakssaaamise järel isolatsioonis olemast ning nad põgenesid laagrisse, kus neil tekkis konflikt teiste laagrielanikega.
Lõkked aga süüdatigi eile õhtul mitmes kohas väljaspool laagrit. Ida-Samose omavalitsusjuht Jorgos Stantzos lausus täna, et esimesed viirusejuhtumid laagris lasid ennast kaua oodata, aga astuda on vaja kiireid ja konkreetseid meetmeid. See sisaldab kuut punkti, mis tähendab ka osalisi piiranguid pealinnas liikumiseks mujalt tulnutele. Migrantidele tähendab see aga masstestimist, uusi hospitaliseerimisi.
Samos on põletamisteks paremini valmis
Samose pealinnas Vathis on tuletõrje valmisolek taolisteks juhtumiteks koguaeg olemas. Viibides augusti keskel kolm päeva Vathis, nägin kindlates kohtades brigaade sisuliselt patrullis – kokku on piirkonnas valmisolekus 8-12 meeskonda, lisaks ümberkaudsete külade, paikade vabatahtlikud jmt.
Ka meie kandi, ehk Marathokampose päästjad on käinud 55 km kauguselt Ida-Samose tulekahjusid kustutamas.
Samose päästjad on ühed kõrgeima väljaõppega ning kvalifikatsiooniga spetsialistid terves Kreekas. Sest näiteks erinevalt Lesbosest, Hiosest ja Rodosest on Samosel kõikjal ja palju metsa, mistõttu on siin esinenud umbes kümneaastase vahega ka meeletuid, väga kahetsusväärsete tagajärgedega mastaapseid tulekahjusid – 1997, 2000, 2010. Hiljem ka, aga tänu operatiivsele tegutsemisele õnneks mitte nii suure kahjuga.
On olnud metsatulekahjusid, mis on alanud saare kaguotsast, ületanud tuulega Karvounise mäestiku ning jõudnud üle teise kõrgustiku, Kerkise nõlvade saare edelaotsa rannakülade ning suubunud merre. Üle majade, metsade, terrassside.
Kõikjal esitatakse erinevaid arve
Samose KYT paikneb amfiteaterliku kujuga saare pealinna Vathi keskel üleval ning on kasvanud oma piiridest välja nii paremale kui vasakule – linna ülemist osa läbiva maantee äärde. Silma järgi hinnates on ehk nii, et kui laagri territooriumil elab ca 3000 inimest, siis väljaspool ca 4000.
Arvudega on nagu on. Talvel 2020 oli pilt enamvähem selge, siis viibis laagris ca 8500 pagulast. Veebruaris, pärast Erdogani agressiooni piiril ja uut immigrantide survet piirile pagulasvool peatus, juurde on tulnud üsna vähe põgenikke ning samas on vanu olijaid üksjagu edasi liikunud.
Kohalikud siiski ei hinda, et pagulasi oleks väga palju vähemaks jäänud. Hoolimata sellest, et ametlikult väidetakse pagulasi praegu olevat 5000. Pigem on tõene hulk ca 7000.
Ka Lesbosel on arvudega kummalised lood. Veel aasta tagasi oli seal migrantide arvuks 22-23 000, selle aasta kevadel 18-19 000. Nüüd, kui süüdati suured tuled, väideti aga laagris olevat vaid ca 13-14 000 pagulast – selline info jõudis Euroopa uudistekanalitesse. See tähendaks justkui, et talvest septembrini viidi laagrist ära ligi 10 000 pagulast? Väheusutav.
Raske on teada tõelist hulka, kui sageli ametlikud allikad ütlevad oluliselt tegelikust väiksema numbri.
Lõpetuseks aga niipalju, et rahutusi ja väiksemaid lõkkeid on viimase nädala jooksul toimunud ka Lerosel. See on Samoselt laevaga Rodose poole ca kolme tunni teekond. Sealses pagulaslaagris (Lakki sadamas, kus muuseas kunagi oli Mussolini residents) on vaid ca 1200-1500 asukat.
Aldo Maksimov, Samos