16.09.2020
Ursula von der Leyen tahab oma mustad probleemid kõigile kaela sokutada.
Täna toimunud Euroopa Parlamendi plenaaristungil pidas traditsioonilise olukorrast liidus kõne Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Ühe teemana tõstatus ka rändeküsimus, seoses Euroopa Komisjoni järgmisel nädalal avalikustatava uue Euroopa Liidu rändepaketiga. Kõnele järgnenud arutelul sõna võtnud europarlamendi liige Jaak Madison (EKRE) kritiseeris Euroopa Komisjoni rändeprobleemide võimendamises.
“Kõige problemaatilisem on Euroopa Komisjoni tungiv soov peale suruda kohustuslikke migrandikvoote, mille tagajärjeks on liikmesriikide vahelised konfliktid,” sõnas Madison, kelle arvates on mitmed avatud piiripoliitikaga riigid nagu Saksamaa ja Rootsi eiranud fakti, et teineteisest absoluutselt erinevad kultuurid ja religioonid ei sobi kokku.
“Ja nüüd needsamad riigid tahavad eksportida oma rändeprobleeme ka teistesse liikmesriikidesse. Lahendage ise enda tekitatud migratsiooniprobleemid ja laske teistel riikidel otsustada ise enda migratsioonipoliitika üle,” lisas Madison, kes on seisukohal, et tervemõistusliku migratsioonipoliitikaga liikmesriike ei tohi panna vastutama teiste riikide vigade eest.
Ursula von der Leyen täheldas oma kõnes rändest rääkides, et migratsioon on Euroopa jaoks tõsiasi ja jääb selleks igavesti. „Läbi sajandite on see määratlenud meie ühiskonda, rikastanud meie kultuuri ja vorminud meie elusid,“ rääkis von der Leyen.
Ursula von der Leyen ütles samuti, et Euroopa Liidu uued migratsioonireformid vahetavad välja nõndanimetatud Dublini menetluse, mis reguleerib asüülitaotlejate vastuvõtmist liikmesriikides.
“Ma võin teatada, et me tühistame Dublini regulatsiooni ja asendame selle uue Euroopa migratsiooni juhtimissüsteemiga. Sel saavad olema ühised struktuurid asüüli ja tagasisaatmise kohta ning uus tugev solidaarsusmehhanism,” ütles ta Euroopa Parlamendis.
Plaani peavad heaks kiitma liikmesriigid, kes ei ole migratsiooniküsimustes kaugeltki ühel meelel. Dublini reeglid kehtestati 1990. aastal ja neid on kaks korda muudetud, viimati 2013. aastal.
Reeglite eesmärk on hoida ära olukord, kus sisserändaja esitab varjupaigataotluse mitmes Euroopa riigis. Taotluse saanud liikmesriik peab seda menetlema ja selle esitanud migrant ei tohi samal ajal teise riiki edasi liikuda.
Komisjon esitab kauaoodatud ja korduvalt edasi lükatud Euroopa rändepoliitika reformi ettepaneku 23. septembril.