18.09.2020
Tallinna Tehnikaülikool
Tehnikaülikooli rektori ametist taandunud Jaak Aaviksoo kirjeldab oma intervjuus ERR-ile päris paljusid välistudengitega seotud momente, mis annavad aimu tegelikult toimuvast.
Aaviksoo lükkab tagasi väite, nagu oleks tema rektoriks oleku ajal tehnikaülikoolist migratsioonipump saanud, öeldes, et “pealiskaudse rahvusvahelistumise sildi all kasvatati välisüliõpilaste arvu ekspansiivselt” juba ammu enne teda – tema olevat just sisseastumistingimusi karmistanud. See vastus aga näitab, et sisuliselt on tehnikaülikool ikkagi aastate lõikes migratsioonipumbana töötanud (ja ilmselt teisedki ülikoolid), mida tõestab ka neegrite rohkus just Mustamäel.
Endine rekor tunnistab, et Eesti maksumaksja maksab välistudengitele peale, ta seab kerge kahtluse alla selle, et rahvusvahelistumine tõstab ülikoolide kvaliteeti, selgitab, et välisüliõpilasi talentidena jahtides loodetakse andekaid noori inimesi meelitada enda juurde, et kasvatada oma majandust, kuid siia jääda siiski ei taheta, sest integreeruda pole siin kerge.
Aaviksoo soovitab edaspidi mitte rõhuda kvantiteedile ehk välistudengite rohkusele, vaid nende kvaliteedile, tõstes sisseastumistingimuste taset. “Kui jätame kõrvale Soome tudengid, kes tulevad õppima sotsiaalteadusi ja majandust, siis järgmiste riikidena on Nigeeria, Iraan, Bangladesh, Ukraina, Türgi… Tasub mõelda, miks just need riigid ja mis on nende [tudengite] motivatsioon. Akadeemiline sisu ei ole alati esimesel kohal,” nendib Aaviksoo, lisades, et selle taga on pigem soov pääseda Euroopa Liitu, elades üle esialgu siinsed külmad talved ja kehvema elatustaseme, et siis edasi rikkamatesse riikidesse liikuda.
Lõpetuseks tunnistab Jaak Aaviksoo, et välistudengite osas pole seni selget poliitikat olnud ja seetõttu tajub ühiskond seda kontrollimatu migratsioonina.
Refereeritud ERR-ist