Esmaspäeva õhtul ilmus meediakanalitesse uudis selle kohta, et Reformierakond algatab rahandusminister Martin Helme umbusaldamise – ja sellele eelnes päeval Eesti huve esindama palgatud advokaat Louis Freeh ilmumine Riigikogu erikomisjoni ette, mis pani ilmselt mõnedki püksid püüli sõeluma.
Umbusaldamise kiire algatamine tõestab, et Ameerika pool on jõudnud rahapesu uurimises lähedale tõenditele, mis lubavad näha Eesti tollase rahandusministri otsest või kaudset osalust rahapesus, või vähemalt saamatust selle tõkestamisel. Nüüd on vaja ruttu valitsus kukutada ja olukord “rahapesuministri” juhtida anda, ehk saab midagi kinni mätsida, enne kui Martin Helme niidiotsad kätte saab.
Katri Raik väidab ERR-is, et Louis Freeh polevat midagi erilist öelnud. Ka Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et ministril ei õnnestunud kahtlusi ümber lükata Louis Freeh’ advokaadibüroo palkamisel.
Keskerakonna Riigikogu saadik Oudekki Loone aga kirjutab sotsiaalmeedias: “Hämmastaval kombel võitles härra Jürgen Ligi 45 minutit selle eest, et riigieelarve kontrollikomisjon ei kinnitaks päevakorda, ei viiks läbi seaduslikku komisjoni istungit ning soovis väga selgelt piirata inimeste hulka, keda parlamendiliikmed võiksid seoses rahandusministeeriumi ja advokaadibüroo Freeh, Sporkin & Sullivan LLP vahel sõlmitud lepinguga ära kuulata. Ma aina enam kipun arvama, et ta lihtsalt kardab, et nii kompetentne uurija nagu hr Freeh lihtsalt saabki tõe teada – et kas Jürgen Ligi oli rahandusministrina ebakompetentne (ja ei näinud rahapesu) või halvas usus (soosis rahapesu hoides kontrollorganisatsioone nõrgana).”
“Hr Freeh ja tema kaaslased, kes lõpuks siiski parlamendiliikmete konsensuslikul tahtel komisjoni istungile lubati, olid see eest väga avatud ja väga professionaalsed, vastates täieliku detailsusega kõigile meie küsimustele. Ma saan olla kindel, et nii nemad kui ka Eesti riik on teinud läbi väga põhjaliku protsessi, et leida üles vähimgi võimalik huvide konflikt – ja tänase seisuga ei paista ühtegi olevat. Muide, huvide konflikti kohta küsisin mina, härra Ligil on suu vett täis kõigi “Venemaa agent” ja “esindab kellegi teise huvisid” teemal,” jätkab Loone.
Louis Freeh ise kiitis “Aktuaalsele kaamerale” oma kohtumist riigikogu erikomisjonidega. “Ma arvan, et see läks väga hästi. Ma just lendasin New Yorgist siia ja mul oli väga hea meel komisjoniga kohtuda ja nende kõigile küsimustele vastata.” Advokaadi hinnangul vastas ta ammendavalt kõigile komisjoni küsimustele, muu hulgas ka nendele, mis puudutasid väidetavat huvide konflikti tema varasema töö ja suhetega.
Freeh tõdes, et on pisut üllatunud Eesti avalikkuse ja poliitikute reaktsioonist. “Nagu te teate, olen ma USA valitsussektoris, mitte poliitikas, tegutsenud hulga aastaid. Seega vahel meedia reageeringud mind ei üllata,” märkis ta. “Mõned süüdistused olid väga karmid. Näiteks, et ma olin Kremli agent. Üks mu sõber FBI-st helistas ja ütles, et Louis, me ei teadnud, et sa Kremli heaks töötad. Ma saan kriitikast aru, aga keegi tegelikult ei süvenenud sellesse, milles konflikt peitus. Ma arvan, et me saime täna sellel teemal edasi liigutud.”
Advokaat märkis, et tema ülesanne on esindada Eestit, tehes kahte asja. “Üks neist on teha kindlaks, et valitsuse ja pangandussüsteemi maine oleks mitte ainult USA-s, vaid ka rahvusvahelises panganduses tugev. Rahapesu on Eesti panganduse mainet kahjustanud. Minu töö on teha koostööd USA-ga, selleks et maine oleks tugev.”
Teiseks on tema sõnul USA-Eesti õiguskoostöö leppe alusel Eestil võimalik saada osa vahenditest, mis USA valitsus saab, kui ta karistab Põhjamaade pankasid ja saab neilt suuri summasid trahvide ja vara ära võtmistena. “Ma tahan teha kindlaks, et Eestil oleks võimalik neid vahendeid saada,” lausus Freeh.
Seega on üha enam näha, et erikomisjonide juhid Ligi ja Raik, kellest üks on ise rahapesu osas huvide konfliktis, ja teine on näidanud ennast ebausaldatavana, osaledes siseministrina meeleavaldusel korraldatud provokatsioonis (või ei suutnud seda ära hoida), on tegutsenud ainult ühe eesmärgiga – takistada igati rahapesu uurimist. Valitsuse kukutamine selle käigus oleks nagu kirss tordil.
Opositsiooni tegevuses paistab hästi silma neomarksismile omane soov hävitada konkreetseid inimesi meeletute laimukampaaniatega, milles ristilöömise nimel vahendeid ei valita. (BNS-ERR-UU)