Nädalavahetuse saates “Olukorras riigis” väitis vasakliberaalist “ajakirjanik” Andrus Karnau, nagu oleks konservatiivid natside ja sovjettide järeltulijad kultuuri mahasurumisel – tegelikult on seda hoopiski tema võitluskaaslased kultuurimarksistid.
Rida näiteid sellest, et just neomarksismist nakatunud liberalism, kelle hääletoruks Karnau on, hävitab poliitkorrektsusega maailmakultuuri.
The New York Post kirjutab, et maailm on oma hulluses astunud järgmise sammu ning lahvatanud kultuurisõjas jäi vasakliberaalidele jalgu Ludwig van Beethoven. Muusikateadlane Nate Sloan ja laulukirjutaja Charlie Harding viitavat Beethoveni 5. sümfoonia kõigele sellele, mis neile klassikalise muusika ja lääne kultuuri juures ei meeldi – seega on aeg Ludwig tühistada. Veebilehel Vox.com süüdistavad nad Beethoveni muusikat umbses elitaarses klassikalises kultuuris, mis toetab valgete isaste valitsemist ja surub maha naiste, mustanahaliste ja LGBTQ kogukonna hääled.
Ülipopulaarses sarjas “Simpsonid” lõpetati senine hindust immigrandi Apu hääle pealelugemine, sest seda tegi valge näitleja.
Briti komöödiasarja Fawlty Towers üks meeldejäävamaid episoode võeti Briti UKTV voogedastusteenusest väidetavalt selles esineva rassistliku jutu tõttu maha. Kõnealuses episoodis on näha hotelliomanik Basil Fawltyt ehmunult tagasi hüppamas, kui talle läheneb haiglas – kus tema kaasa Sybil on sissekasvanud varbaküüne tõttu operatsioonil – mustanahaline mees. Basil rahuneb, kui selgub, et mees on arst. Suuremat pahameelt põhjustab aga hoopis stseen, kus hotelli pikaaegne elanik, vanaätist major, Lääne-India ja India kriketimeeskondadest rääkides sügavalt rassistliku kõnepruuki kasutab. “Antud episood sisaldab rassistlikke solvanguid, seega võtame me selle ülevaatamiseks maha,” ütles UKTV pressiesindaja.
Margaret Mitchelli samanimelisel romaanil põhinev USA mängufilm “Tuulest viidud” (“Gone with the Wind”) kõrvaldati teisipäeval voogedastusplatvormilt HBO Max, sest televõrgud on sunnitud rassismi- ja politseivägivalla vastaste protestide tõttu oma sisu üle vaatama. 1939. aastal valminud ja mitu Oscarit pälvinud Victor Flemingi linateos on valitud korduvalt kõigi aegade parimaks filmiks, kuid orjade ja kangelaslike orjapidajate elu kujutamisele selles on saanud viimasel ajal osaks kriitika.
Selliseid näited kultuurimarksismi pealetungist klassikale leiab Läänest tohutult, alates Pipi Pikksuka poliitkorrektsemast kirjutamisest kuni ajalooliste kujude massilise mahavõtmiseni märatsemiste käigus. Kultuurimarksist Andrus Karnau aga otsib Hitleri, Mao ja Stalini vaenujälgi konservatiivide juurest, kuigi tema enda ja tema seltsimeeste jäljed on diktaatorite omade sarnased.