23.09.2020
Lahingulaevad
Juba 2019. aasta jaanuarais kirjutas tollane Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov, et Eesti peaks võtma riigikaitselaenu, arendamaks välja puuduv keskmaa õhutõrje võimekus.
See on täpselt sama teema, millele on osutanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ministrid Mart ja Martin Helme, kuid mis on Isamaa kaitseministri Jüri Luige ja Kaitseväe juhi Martin Heremi poolt auklikuks tulistatud, kui kasutada meedias kõlanud pealkirja.
“Olen oma varasema kaitseministeeriumis töötatud 18 aastaga näinud, kuidas käib kaitseplaneerimise protsess ja ma ei näe, et me saame praeguse baasrahastuse juures midagi põhimõtteliselt uut arendada ilma, et me olemasolevast midagi olulist maha tõmbaks. Meil on vaja lisarahastust riigikaitsele, sest meie idapiiri taga on ähvardav sõjaline oht, kes on esitanud väljakutse Läänemaailmale. Ja meie oleme selle eesliinil,” rääkis Sakkov poolteist aastat tagasi Vikerraadio saates “Reporteritund”.
Sakkovi sõnul on Eesti kaitseväe võimete osas olulisi puudujääke, eriti õhutõrjes.
“Pikamaa õhutõrjet ei suuda me kunagi saavutada. Aga meil on ka keskmaa õhutõrje puudu. Meil on rannikukaitse puudu. Meil on soomusmanöövervõime puudu. Ühel päeval peame jõudma tankideni, mis annab tõsise selgroo. Nende võimete väljaarendamine nõuab raha ja seda praeguses rahastusmudelis sees ei ole. Riigikaitse praegune stabiilne rahastus on küll hea ja meie kahte protsenti SKT-st hinnatakse, aga üldnumber eurodes on NATO riikidest tagantpoolt neljas. Samas, iga rakett või kuulipilduja maksab meile sama palju kui teistele riikidele – ega keegi meile hinnaalandust tee, et oleme väikeriik,” sõnas Sakkov.
Kuidas uut raha riigikaitsesse tuua, pakkus Sakkov välja riigikaitse laenu idee.
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) tutvustas hiljuti riigikaitsekomisjonile ideed võtta laenu, et osta 50 miljoni euro eest rannakaitsesüsteeme ja 250 miljoni eest Iisraelilt õhutõrjesüsteem.
Martin Helme: “Üks idee on rannakaitses, kus sama tarnija, kes meile täna tankitõrjet pakub, selle sama relvalooja poolt saaks meretõrjevõimekust osta. Selle hind oleks suurusjärgus 50 miljonit. See kataks ära kogu meie ranniku. Ja teine on keskmaa õhutõrje, mis oleks riik riigiga tehing Iisraeliga, kus meil oleks võimalik kogu Eesti õhuruum strateegiliselt vähemalt ära katta keskmaa mõistes. See on suurusjärgus 250 miljonit eurot.“
Kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) ütles selle peale, et Eesti lähtub oma kaitseinvesteeringutes pikaaegsetest kavadest. Kaitseminister Jüri Luige sõnul sel viisil Eestis kaitseinvesteeringuid ei tehta.
“Minul on võimatu omalt poolt aksepteerida olukorda, kus öeldakse, et on mingid konkreetsed seadmed ja need seadmed tuleks nüüd kohe ära osta. Niimoodi need asjad ei käi. Tegu on ikka väga reglementeeritud hankeprotsessiga. Me peame kõik need sammud läbi tegema, siin ei ole võimalust osta ühte konkreetset süsteemi. Ma ei tahaks sellist asja isegi arutada,” lausus Luik.
Ometi ei vaielnud keegi vastu, kui selle ideega esines mullu jaanuaris Sven Sakkov.
Äsja nimetas Kersti Kaljulaid Sven Sakkovi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Soomes, asukohaga Helsingis.
Aastatel 2008–2015 oli Sven Sakkov kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler. Augustist 2015 kuni 1. septembrini 2017 oli ta NATO Küberkaitse Koostöö Keskuse direktor. Alates 1. septembrist 2017 Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor.