24.09.2020
Estonia laev
Järgmisel nädalal linastuva dokumentaalsarja “Estonia – leid, mis muudab kõike” sisu on Põhjamaade valitsused ärevaks teinud, kirjutab Eesti Ekspress. Kõmulise dokumentaalsarja režissöör Henrik Evertsson ei ole enam nõus meediaga suhtlema, kuid Eesti Ekspress püüdis ta videosilla teel kinni. Ta ütleb, et ei ole uppunud laeva hauarahu rikkunud.
“Meil oli palju eetilisi ja juriidilisi piiranguid, aga see, mida me tegime, ei olnud hauarahu rikkumine. Mind ootab Rootsis muidugi kohus, aga ma tervitan seda protsessi, sest see on esimene kord, kui kedagi selle alusel kohtu alla antakse,” ütles ta ajalehele.
Estonia hukust on möödas 26 aastat. Parvlaev Estonia uppus 28. septembri öösel 1994. aastal sõites Tallinnast Stockholmi. Estonia uppumine on rahuaja suurim merekatastroof Läänemerel, selles hukkus 852 inimest 17 riigist.
Esmaspäeval teleekraanile jõudva viieosalise dokumentaalsarja pealkiri lubab põhjapanevaid uusi avastusi.
Estonia vrakk lebab merepõhjas Soome majandusvööndis, kuid rahvusvahelistes vetes, kus Soome võimud võivad takistada vaid Soomes registreeritud laevu.
Peaminister Jüri Ratas kohtus äsja Soome ja Rootsi ametikaaslastega. Tema sõnul arutatika Estonia teemat ka “Leppisime kokku, et edasised sammud tuleb teha kolmekesi koos. Sammud peavad olema kooskõlas 1995. aastal sõlmitud hauarahu kokkulepega,” ütles Ratas ERR-i vahendusel. Ta lisas, et tema ei pea õigeks hauarahu lepingu tühistamist, et läbi viia täiendavaid uuringuid.
Lisaks tuvastas Soome piirivalvelaev Turva 2019. aasta septembris, et Saksa lipu all sõitev laev Fritz Reuter saabus Estonia uppumispaika ja lasi vette allveeroboti. Varem oli Saksa laeva meeskond teatanud, et uppumiskohas kavatsetakse korraldada sukeldumisi. Seetõttu oli Soome piirivalve sukeldujate tulekust teadlik.
Riigikogu esimeed Henn Põlluaas (EKRE) avaldas juba mullu septembris arvamust, et tuleb alustada Estonia katastroofi uue uurimisega, et välja selgitada kõik asjaolud, mis tol ööl juhtusid.
“See on terve meie rahva tragöödia, aga samuti tragöödia Rootsi ja teiste riikide inimestele, kes sinna jäid,” edastas Põlluaas. Ka teda puudutas Estonia laevahukk isiklikult, kuna tol ööl olid laeval tema sugulased.
“Minu seisukoht on, et laevahuku asjaolude lõplikuks väljaselgitamiseks tuleb avada uus uurimine. Kui ei olnud teada, kui palju autosid ikka laeval oli ja milline oli nende tegelik last, oleks pidanud tuukrid laevale aasta eest. Tõde tuleb igal juhul avalikuks teha, kas see meeldib kellelegi või mitte. Alles siis saavad nii hukkunud, nende omaksed kui ka kogu ühiskond rahu,“ kirjutas Põlluaas.