Läänemaailm on oma humanismiideedest ja inimõiguskultusest hoolimata asunud propageerima inimkonna taandarengut, tehes seda veel eriti kahekeelselt.
Vancouveri bussipeatustes on üleval plakatid, mis kutsuvad üles loobuma lastest maailma päästmise nimel, kirjutab wpolityce.pl.
“Parim armastuse kingitus oma esimesele lapsele on see, kui te loobute teise lapse saamisest,” seisab plakatitel, mida võib näha muuhulgas paljudes bussipeatustes.
Tore armastus küll, kui laps ei saa kunagi teada, mida tähendab see, kui sul on vend või õde. Aga pole ka imelik, sest homoperede ülistamise tõttu jäetakse paljud lapsed ilma rõõmust omada nii isa kui ema.
Kogu sellisel ideoloogial pole vähimatki pistmist armastusega – isegi kui kampaania on õige Maa suhtes, tapab see pigem armastust ja inimlikkust inimeste vahel.
Samas aga rääkis Euroopa Liidu siseasjade volinik ja uue rändepakti autor Ylva Johansson möödunud nädalal migratsiooni kohta: “Me vajame neid inimesi, sest oleme vananev ühiskond.” Ühe lapse või lastetuse poliitika muudabki ühiskonnad ruttu vanaks – ja siis tõttavad vasakliberaalid “probleemi” massimigratsiooniga lahendama.
Ka Kanada on liberaalide ja “feminist” Justin Trudeau juhtimisel muutunud migratsiooni soodustavaks multikultimaaks, mis tähendab, et oma demograafilisi probleeme lahendatakse paljulapseliste migrandiperede abiga, kellel pole OnePlanetOneChild.org üleskutsest sooja ega külma.
Üks sotsiaalmeedia kommentaator kirjutabki: “Selliseid silte võiks Aafrikasse üles panna!” ja teine vastab: “Aafrikast pekstaks sind sellise sildiga minema!”
Kõige räigemaks aga on saanud kogu läänemaailmas levitatavad üleskutsed üldse lastest hoiduda, sest nemad “tapvat” Maad. Selliste ideede levitajate puhul tekib alati mõte, et miks ei levinud see idee vähemalt nende endi suhtes põlvkond varem.