01.10.2020
Kui Türgis sotsiaalmeediat tsenseeritakse, on kisa lahti, aga liberaalses Euroopas justkui võiks konservatiive kiusata ja midagi hullu pole.
Jälgides näiteks AFP kajastusi, paistab silma, et Türgi puhul kritiseeritakse samu momente, mida enda puhul peetakse mõistetavaks – seda just konservatiivide suukorvistamise kontekstis liberaalse ühiskonna poolt.
Türgis hakkasid neljapäeval kehtima sotsiaalmeediapiirangud, mis võivad tähendada Facebooki ja Twitteri tegevuse lõppu riigis, kui sotsiaalmeediaplatvormid ei eemalda keelatud sisu, kirjutab AFP.
Sotsiaalmeediaplatvormid enam kui miljoni kasutajaga päevas peavad Türgis nüüdsest oma kontorid avama selleks, et neil oleks võimalik astuda samme vastavalt Türgi kohtute nõudmisele ja eemaldada nõutud sisu 48 tunni jooksul.
Kui seda ei tehta, siis platvorme ähvardavad trahvid 40 miljoni Türgi liiri ulatuses ja ülekandekiiruse piiramine kuni 90 protsenti, mis muudavad platvormid sisuliselt kasutamiskõlbmatuks.
Võrdluseks see, kuidas toimib analoogiline protsess Läänes.
Värske uudis: Ungari valitsus teatas kolmapäeval, et Twitter sulges ilma igasuguse hoiatuseta tema ametliku konto. Valitsuse pressiesindaja Zoltán Kovács näeb konto sulgemises peaminister Viktor Orbáni valitsuse tsenseerimist. “Lõpuks on kohale jõudnud see hea uus ilm, kus tehnoloogiahiiud sunnivad vaikima need, kes on teistsugusel arvamusel.”
Facebook on valmis kutsuma ametisse oma uue järelevalvenõukogu, mille kahekümnest liikmest kaheksateistkümnel on tihedad kontaktid globalistist miljardäri George Sorose ja tema Avatud Ühiskonna Fondiga. Samm on tekitanud pahameelt konservatiivide ridades, kes pelgavad, et tulemas on uus massiline tsenseerimine. Financial Timesi andmetel alustab uus järelevalvenõukogu tegevust juba enne 3. novembril toimuvaid USA presidendi valimisi. (Remix News)
Varasemast: Sotsiaalmeediavõrgustikud Facebook ja Twitter teevad liiga vähe, et oma veebilehtedel Euroopa Parlamendi valimiste eel desinformatsiooniga võidelda, teatasid Euroopa Liidu ametnikud. Varem on Facebooki süüdistatud, et selle platvormil levitatakse ühiskonda lõhestavat ja eksitavat informatsiooni, seda eriti USA 2016. aasta presidendivalimiste ajal. (Õhtuleht)
Facebook laiendas rassistlike postituste keeldu, suunates uued reeglid otseselt blackface’i (ehk mustaks võõbatud neegrinäo – toim.) kujutamisele ning avaldustele või piltidele, milles öeldakse, et juudid kontrollivad maailma. Facebook on juba varasemast laialdaselt keelustanud vihakõne, kuid ettevõttel on ka detailne nimekiri sellest, mis ei ole lubatud. Näiteks ei tohi Facebookis võrrelda inimesi putukatega ning kasutada teatud sõnu inimeste välimuse kirjeldamiseks, vahendab ERR väljaannet The Verge.
Kui Lääs tsenseerib sotsiaalmeediat, siis miks ei tohi seda teha Türgi? Mõlemal juhul on tegu räige sõnavabaduse rikkumisega, aga häirib kahekeelsus, kui lääneriikides võetakse endale õigus konservatiive tsenseerida, aga Erdogani kritiseeritakse.
Muidugi on mõlemal poolel oma nägemus “vihakõnedest”, aga keeldude eetilist olemust see ei muuda.