14.10.2020
Riigikogu opositsioon.
Opositsiooni üheks ülesandeks on valitsuse tegevusel silm peal hoida, kuid seda peab tegema konstruktiivselt – Eestis aga on opositsioon täiesti destruktiivne.
“Opositsiooni taktikaks ei ole tõsiste alternatiivide pakkumine, vaid lihtsalt võimuliidule teisejärguliste küsimuste püstitamisega kaigaste kodaratesse loopimine, millele võimuliit vastab omalt poolt opositsiooni ettepanekute rutiinse eiramisega. Riigikogu arutelud ei ole sisulised, kus vastaspoolt veenda suudetaks või seda isegi loodetaks. Täiskogu sõnavõtud ja küsimused seisnevad primitiivse, ühepoolse sõnumi edastamises. Tulemuseks pole diskussioon, vaid piinlik monoesinemistega kõnekoor,” kirjeldab toimuvat EKRE Riigikogu saadik Jaak Valge, lisades, et nii madal pole poliitiline kultuur Eestis veel olnud.
Kui jälgida opositsiooni sõnavõtte näiteks valitsuse infotunnis, siis põhisõnumiks on ikkagi solvav isiklik kriitika ja küsimus on üldjuhul teisejärguline. On juba raske ette kujutada, et opositsioon tuleks tõsist tööd tegema.
Kui Reformierakonna või sotside fraktsioon arutab läbi nädala jooksul Riigikogus läbi arutatavad seaduseelnõud, siis võiks eeldada, et omavaheline jutt käib umbes järgmiselt: “Selles valitsuse eelnõus on see ja see moment küsitavad – Valdo, uuri, kas see annab ikka Eestile piisava tulemuse!” või “Selle seaduseelnõu rahastusmoment on kahtlane – Keit, küsi rahandusministrilt, kust see raha tuleb!”
Riigikogus kuuldava põhjal aga käib opositsiooni töökorraldus nii: “Jürgen, sina esine avaldusega, et see eelnõu on puhas pask, see on Eesti-vaenulik ja näitab valitsuse korrumpeeruvust!” “Keit, sina päris ministrilt, miks ta valetab ja millal ta vabandab!” “Urmas, sina teata ministrile, et 2012. aastal ütles ta nii, aga täna väidab ta teisiti!” “Yoko, sina küsi, miks valitsus raha raiskab ja hoiata, et nii tuleb varsti umbusaldusavaldus!”
Istungile minnes aga lepib opositsioon kokku, et kõigepealt tuleb Riigikogu esimeest “protseduuriliste küsimustega” pisut peedistada ehk siis “Austatud esimees, te peate seda asja tegema mitte pärast laua taha istumist, vaid enne!” või “Spiiker, te jätsite selgitamata, kas punasele nupule vajutamine tähendab “jah” või “ei”!”
Nii käibki parlamentarism opositsiooni moodi ning Kaja, Jürgen, Valdo, Yoko, Indrek, Katri, Jevgeni ja paljud teised saavad õhtul rahulikult unne suikuda, päev on asja ette läinud.