17.10.2020
Martin Helme
Rahandusminister ja EKRE esimees Martin Helme selgitab, mis oli Reformierakonna hiljutise umbusaldusavalduse tegelik eesmärk, miks on vaja abielureferendumit, kuidas riik majanduslanguse vastu võitleb ja kuidas tema suur perekond ministriametiga kaasnevale pingele vastu peab.
Poliitikahooaeg algas umbusaldamisega, mis kukkus läbi. Kuidas tagantjärele Reformierakonna ja sotside ponnistusi kommenteerid?
Umbusaldus rahapesu teemal on minu meelest väga märgiline. Kogu ürituse eesmärk oli tõmmata maha selge punane joon selleks, et ükski poliitik Eestis ei tegeleks enam iial tõsiselt rahapesuvastase võitlusega. Kui see umbusaldus oleks õnnestunud, oleks see toonud kaasa just niisuguse tulemuse. Loomulikult olid süüdistused naeruväärsed ja nõretasid valedest, aga sellega oleme tänase opositsiooni rünnakute puhul juba harjunud.
Kui umbusaldus oleks läbi läinud, oleks see mõistagi tähendanud ka valitsuskriisi, sest kui nii tühjade süüdistuste peale ei püsi koalitsiooni hääled koos, on usaldus ja koostöö sisuliselt ammendunud. Reformierakonna juht käis korduvalt Isamaa saadikuid anumas, et nood oma koalitsioonikaaslasi reedaks, kuid asjata.
Olen tegelikult rahul sellega, et opositsioon oma läbikukkunud aktsiooni korraldas. See tähendab, et teema on jõudnud oma lõpuni. Riigikogu usaldas ja toetas mind. Sain nende õelatele valedele kogu rahva ees otse ja põhjalikult vastata, enam ei saanud mängida pimesikku selle üle, mida suletud uste taga räägiti või ei räägitud.
Millises etapis on hiiglasliku rahapesu uurimine, mille jõulist läbiviimist eelkõige ette heidetakse?
See liigub, aga loomulikult raskelt. Esiteks on rahapesu väga keeruline kuritegu. Ega seda ilmaaegu valgekraede kuriteoks nimetata. Peamiselt korraldavad seda ju juristid, raamatupidajad, pankurid – kõik kõrgelt haritud ja intelligentsed inimesed. Nad oskavad päris hästi skeeme punuda ja valejälgi tekitada. Teiseks on igal sammul tunda väga suurt soovimatust asjaga sisuliselt või tõsiselt tegeleda. Eks võime oletada, miks. Aga ma võin täie kindlusega öelda, et asjad liiguvad. Oma osa siin on nii sellel, et me oleme karmistanud Eesti seadusi, aga ka sellel, et oleme võtnud juurde inimesi, kes teemaga tegelevad, oleme ka rahapesuvastase võitluse spetsialiste koolitanud. Väga tähtis on ka õigusabileping USA advokaadibürooga, mis aitab Ameerika Ühendriikide organitel saada paremini ja kiiremini vajalikku infot Eestist, ning Ameerika uurimisi Eestist juba ei takista.
Me võime öelda üsna kindlalt, et tänasel päeval on rahapesu Eestis väga vähe. Selles osas oleme päris edukad olnud. Ent me ei saa veel öelda, et varasemad juhtumid on lahendatud ja tollased süüdlased tuvastatud või karistatud. Siin seisab ees veel suur töö.
Kas rahval on põhjust olla rahul 2021. aasta riigieelarvega? Milliste oluliste asjade jaoks õnnestus raha leida?
Ma pean järgmise aasta eelarvet väga suureks saavutuseks. Selle koostamine oli päris keeruline ja vaidlusi oli päris palju. Kõige olulisem on siiski, et me ei andnud järgi väga valjudele nõudmistele asuda kärpima, mis oleks kriisi süvendanud. Järgmisel aastal jätkame eelarve kaudu majandusele kasvuhoo andmist.
Maksukoormus langeb, see aitab majandust alati. Ehitame edasi neljarealisi maanteid ja paneme kõvasti raha kohalikesse teedesse. Järgmisel kahel aastal likvideerime Eesti kui mereriigi ühe väga ohtliku võimekuslünga ja loome täieliku rannakaitsevõimekuse – miinid, laevatõrje raketid, miiniveeskamis-alused. Jätkame panustamist ka siseturvalisusesse.
Anname uue eluringi piirivalvekopteritele, hangime kolm meditsiinikopterit, saame uue suure piirivalvelaeva, jätkame piiri välja ehitamist, läheme edasi sisekaitse reservi loomisega.
Koroonakriisi taustal on oluline ka see, et uuendame kogu haiglavõrku rohkem kui poole miljardi euro eest, see annab uue kvaliteedi meie meditsiinile ning on kokkutõmbumise faasis ühtlasi abiks ehitussektorile. Ning arvestades seda, et enamik uuenevaid haiglaid on maakondades, on tegemist ka olulise regionaalpoliitilise tõukega.
Tähtis on ka see, et suuname rohkem kui kunagi varem raha eesti keele õpetamisele lasteaedades ja koolides. Kui Reformierakond loobib ainult loosungeid ühtsest eestikeelsest haridusest, siis meie teeme ära selle päris töö, et meie riigis oskaksid kõik lapsed hästi eesti keelt.
Suured investeeringud on plaanis ka digiriigi käimashoidmiseks ning uuendamiseks, samuti teeme tõsiseid investeeringuid vesinikukütuse kasutuselevõtuks meie transpordis. Märgiline on ka asjaolu, et saavutame endale eesmärgiks seatud 1% SKP-st teaduse rahastamisel. Üks koalitsioonilepingu punkt jälle täidetud.
Loomulikult ootasid ka meie valijad uudist pensionitõusust. Mäletatavasti ei lubanud me ühe suure hüppega tõsta pensioneid kahekordseks, vaid rääkisime selleni jõudmisest nelja aasta jooksul. Koroonapandeemia tekitatud majanduskriis on pensionitõusule muidugi kõva takistuse tekitanud, samuti see, et Kersti Kaljulaid blokeeris teise pensionisamba reformi, aga me täidame oma lubadusi samm-sammult.
Kõike seda ei suuda me majanduskriisi põhjas olles loomulikult teha tasakaalus eelarvega, vaid peame ka lähiaastatel jääma defitsiidis eelarvega. Ent teeme seda täiesti teadlikult, et tulla majanduskriisist läbi võimalikult väikeste kahjudega ja olla kriisi lõpus naabritega võrreldes paremas konkurentsiolukorras. Kui majandus taas kasvama hakkab, on ka võlgu kergem tagasi maksta.
Millega aitab riik konkreetselt koroonakriisi tõttu hätta sattunud ettevõtjaid?
Toetasime ettevõtlust väga palju 2020. aasta lisaeelarvega. Esimeste suurte otsetoetuste maht, eelkõige palgatoetus, oli väga tõhus ning saavutas täpselt soovitud eesmärgi. Edaspidi püüame majandust elavdada ettevõtluse toetamise, soodsa maksukeskkonna ning riigipoolsete suurte tellimuste kaudu. Viimane tasakaalustab erasektori vähenenud investeeringuid ning samaaegselt saab riik terve hulga tegemata asju ära teha.
Mõned poliitilised oponendid heidavad ette, et riik laenab praegu liiga palju ja elab üle oma võimete. Mida neile vastad?
Eesti oli enne koroonakriisi Euroopa kõige madalama maksukoormusega riik – meie võlg oli 8,5 protsenti SKP-st, seda ajal, mil meist järgmistel riikidel oli see juba üle 20 protsendi. Euroopa keskmine oli selle aasta alguses umbes 80% SKP-st, ehk kümme korda kõrgem. Kriisi lõpuks ootame, et meie võlakoorem tõuseb umbes 30%-ni SKP-st, mis on ikka veel oluliselt vähem Euroopa keskmisest enne kriisi ja mis tõenäoliselt on jätkuvalt Euroopa madalaim.
Kõik riigid kulutavad praegu raha, mida neil ei ole, et võidelda koroonakriisiga ning elavdada oma majandust. 30%-ne võlakoorem ei tähenda kuidagi võlaorjusesse sattumist või üle võimete elamist. Tegemist on on mõistliku viisiga tagamaks, et praeguse kriisi tõttu ei lahkuks Eestist taas 100 000 inimest Soome.
Tähelepanelikul poliitikajälgijal pole jäänud märkamata, kuidas Isamaa poliitikud ajakirjanduses EKRE-le süsteemselt kaikaid kodaratesse loobivad. Milline on valitsuse tervis?
Isamaa on tõepoolest olnud meie suhtes väga agressiivne ja see ei tule töömeeleolule muidugi kasuks. Ma pean nende käitumise põhjuseks nende madalat reitingut. Erakond on viimaste küsitluste kohaselt vajunud alla valimiskünnise ja see teeb kahtlemata närviliseks nii fraktsiooni liikmeid kui ka kohalike omavalitsuste poliitikuid. Kusjuures seis on olnud niru pikalt ja ükski nende kõlavam algatus pole seda suurt muutnud.
Teisest küljest on töömeeleolu valitsuses minu hinnangul siiski hea. Vaidleme muidugi, aga suudame ka leida ühisosa ning jõuda lahendusteni. Äsja Riigikogusse saadetud eelarve on selle heaks näiteks.
Milline on seis abielureferendumiga? Ja veelkord – miks seda referendumit vaja on?
Oleme valmis kirjutanud referendumi korraldamiseks vajaliku Riigikogu otsuse eelnõu ning seda oma koalitsioonikaaslastele tutvustanud. Eelarves on ette nähtud vajalik lisaraha referendumi korraldamiseks. Oleme pidanud konsultatsioone õiguskantsleriga, et referendum oleks juriidiliselt võimalikult korrektne ning vettpidav. Me ei taha ju, et seda kohtus vaidlustataks nagu pensionireformi.
Loodame lähinädalatel eelnõu üle anda ja oktoobri lõpuks Riigikogus vastu võtta. Meie jaoks on oluline, et referendum kindlasti toimuks ja et selle tulemus oleks võimalikult selgelt traditsioonilist abielu toetav. Kui selle saavutame, saame Riigikogus edasi minna koalitsioonilepingus kokku lepitud põhiseaduse muudatusega, mis võtab traditsioonilise abielu põhiseadusliku kaitse alla.
Vaja on seda loomulikult selle pärast, et vasakradikaalide pealetung traditsioonilistele väärtustele pole lakanud. Kui rahvas kiidab heaks abielu määratlemise mehe ja naise vahelise liiduna, on oluliselt keerulisem rakendada kooseluseadust või kehtestada homoabielu. Abielu määratlemine mehe ja naise vahelise liiduna takistab poliitaktivistidel edendada homoagendat ja sooneutraalsust.
Jätkates otsedemokraatia teemal… Kui kaugel on rahvaalgatuse ja õiguslikult siduvate referendumite seadustamine?
Koroonakriis lõi kõik tööplaanid sassi, lootsime selle eelnõuga välja tulla juba kevadel. Oleme just saanud paika koalitsiooni töörühma, mis töötab välja rahvaalgatuse eelnõud. Oleme sellegi eelnõuga lõpusirgel, täpsustame tehnilisi paragrahve. Loodan, et saame esitada eelnõu enne aasta lõppu.
Kuidas võib uus dokfilm Estonia hukust valitsuse tegevust mõjutada? Kas uurimine tuleks uute asjaolude selgumisel uuesti avada?
Oleme väga selgel seisukohal, et Estonia huku teemal tuleb viia läbi väga põhjalik – ja mis põhiline, sõltumatu – uurimine. Meile on selge, et laev uppus ilmselt kokkupõrke tagajärjel teise alusega ja vaja on selgust, mis alusega tegu oli ning miks ta viibis selles piirkonnas. Uurimise juures on vaja selgeks saada, kas laeva pardal oli mingi last, mis võis õnnetuse põhjuseks olla. Valitsusel on vastutus seista selle eest, et tõde välja selgitatakse.
Mis on Eesti plaan, kui koroonalaine sama jõuliselt tagasi tuleb?
Plaan on hoida riik nii normaalselt toimimas kui võimalik ja seda nii kaua kui võimalik. Näeme praegu nakatumiskordajaid, mis on samal tasemel kevadega, samas on haiglas palju vähem inimesi ja ka surmasid praktiliselt pole. Põhjus on inimeste paremas teadlikkuses ja selles, et arstidel on paremad ravioskused, teatakse ka rohtusid, mis teatud piirini toimivad. Samas ei tohi me mingil juhul kaotada valvsust ning kui olukord läheb väga halvaks, peame olema valmis ka rangemateks piiranguteks.
Kuidas valmistub erakond kohalike omavalitsuste valimisteks?
Valmistume väga süsteemselt. Üks osa meie eeltööst on see, et panustame jätkuvalt väga palju oma erakonna organisatsiooni arendamisse. Tahame aasta lõpuks asutada igasse omavalitsusse EKRE rakukest ehk osakonda. Tegeleme juba praegu sellega, et leida nii erakonna seest kui ka väljast tugevaid kandidaate oma nimekirjadesse. Mõned jokkerid on ka muidugi varrukas. Oleme seadnud eesmärgiks tulla igas omavalitsuses välja selge ja positiivse sõnumiga kohaliku elu praktilistel teemadel.
Järgmisel aastal toimuvad ka presidendivalimised. Kas EKRE läheb välja oma presidendikandidaadiga?
Oleme koalitsioonis seda teemat arutanud ja tõdenud, et peaksime püüdma leida ühist kandidaati, kes suudaks edukalt välja vahetada Kersti Kaljulaidi. Kas see kandidaat võiks tulla meie erakonnast? Ma arvan, et meil on mitte üks, vaid mitu inimest, kes selle rolli väga hästi välja kannaksid. Tõenäoliselt selgub see nimi siiski alles järgmise aasta kevadeks.
Mis on EKRE-s muutunud või muutub pärast seda, kui sinust sai suvel erakonna esimees?
Meie erakonna tugevuseks on väga lojaalne liikmeskond ja tugev meeskond. Tunnetan meie liikmete toetust väga selgelt. Meie meeskonnas on jätkuvalt ka Mart Helme. Ma usun, et esimehe vahetusega kaasnevad muutused saavad nähtavaks pikema aja jooksul ja üsna sujuvalt. Enda seisukohast võin küll öelda, et opositsiooni rünnakud on nüüd Mardi pealt nihkunud rohkem minule ja see on muidugi koormust suurendanud.
Avaliku elu tegelaste suhtumine ajakirjanikesse on ambivalentne – ei saa koos, ei saa ka ilma. Millised on su suhted ajakirjandusega?
Üldiselt hindan oma suhteid ajakirjanikega normaalseteks. Saan enamikuga neist läbi viisakalt või isegi sõbralikult. Ent pean siiski ütlema, et sugugi mitte kõik end ajakirjanikuks nimetavad inimesed seda ei ole. Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud ei tee ajakirjandust, vaid jõhkrat propagandat ja ma ei arva, et pean neid kohtlema „sõltumatute“ ja „erapooletute“ tõe vahendajatena.
Ministri ja erakonna esimehe tööpäevad on pikad, millele lisab pinget opositsiooni ja mõne meediaväljaande maruline vastutöö. Millest ammutad energiat ja jõudu?
Teen oma tööd hea meelega. Mulle pakub rahuldust see, kui asjad edenevad. Tunnen väga selgelt meie valijate poolehoidu ja toetust. Jõudu ammutan oma maamajas toimetades ja lastega mere ääres käies või metsas jalutades. Järgin ka antiikaja suunist, et terves kehas terve vaim, käin iga nädal kirikus ja trennis. Mõlemad mõjuvad väga hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele enesetundele.
Kui palju on aega perega koos olla? Kuidas naine ja lapsed kaasneva pingega toime tulevad?
Püüan järgida seda joont, et kui jõuan koju, siis tööasju ei aja. Panen telefoni ja arvuti ära ja suhtlen naise ja lastega. Tõsi on muidugi see, et nagu eriolukorra ajal nii olen ka viimastel päevadel jõudnud koju selleks ajaks, kui kõik juba magavad. Õnneks sain suvel päris kenasti puhata ja olen pannud ka kanna maha, et nädalavahetuseks ei lase endale tööülesandeid panna. Abikaasa ja suured lapsed on väga toetavad ning elavad muidugi väga kaasa. Eks sellel on ka oma hind – kohati võtavad nad kõike seda materdamist isegi rohkem hinge kui mina. Samas olen nüüdseks olnud tipp-poliitikas juba õige mitu aastat ja eks nad on ära harjunud, oma kaitsemehhanismid tekitanud. Üks kaitsemehhanism on see, et me tarbime meediat väga vähe. On lihtsam elada.