19.10.2020
Kui tulla perversselt avalikkuse ette, siis sellega kinnistataksegi oma vastavat kuvandit.
Homoseksualismist luuakse nüüd ka Eestis pilti kui millestki erilisest, kaunist armastusest, mille kõrval kahvatub poisi-tüdruku, neiu-noormehe, mehe-naise suhe – samas ei räägi keegi sellest, mida see ebaloomulik suhe endast tegelikult kujutab.
Viimase aja geimeeleavalduste üks korraldaja on noorsotside kamp ja lisaks Eesti 200-le on homoagenda eest võitlejate staatuse endale võtnud kogu sotside erakond. Siinkohal tasub meenutada üht mullu alguse saanud krimiasja: meedia kirjutas aasta eest, et politsei kahtlustab ligi 29 aastat sotside ridades tegutsenud ja Johannes Mihkelsoni keskust juhtinud Tõnu Intsi seksi ostmises alaealiselt poisilt.
Esmalt võiks ju väita, et kriminaalseid tegelasi võib olla mistahes erakonnas, aga paraku on nüüdseks selge, et sotside erakond on homoagenda edasiviija – ühest küljest ostis geiseksi selle erakonna kauaaegne liige, noorte ja pagulastega tegeleja, teisalt oli tegu alaealise ja vaimse puudega poisiga, seega oli sots ka homopedofiilia ja homoprostitutsiooni arendaja. Erakond on liikmete nägu ja vastupidi.
Ints ise kirjutas enne valimisi: “Kuigi Eesti viimase 30 aasta arengus on palju õnnestumisi, teevad mind murelikuks viimasel ajal toimunud rünnakud meie liberaalsete ja demokraatlike põhiväärtuste vastu. Selle asemel et rahulikult kaaluda ühiskonna edasisi valikuid, õhutatakse viha ja vaenu.”
Tüüpiline sotside taust: süüdistada teisi vihaõhutamises, ise seejuures nurga taga perversselt nagistades. Eriti väärtuslik aga on Intsi ülestunnistus, et seksiostmine alaealiselt vaimse arengupeetusega noorelt on “liberaalne ja demokraatlik väärtus”.
Homode maailm ei ole mingi kaunishingede maailm – seal on kõik samad pahed, mis tavasuhete puhul, ja veelgi hullemad. Sellest, kuidas homomaailm on probleemide küüsis, võib lugeda kokkuvõttest: Üleeuroopalise meestega seksivate meeste uuringu Eesti andmete kokkuvõte 2017