21.10.2020
Kai Rimmel
Riigikogu liige Kai Rimmel (EKRE) andis intervjuu ajalehele Harju Elu, kes on olnud ettevõtja, tippjuht nüüd poliitikuna EKRE fraktsiooni liige ning Riigikogus majanduskomisjoni liige, EKRE Naisühenduse esimees, Jõelähtme vallavolikogu liige ja Loo aleviku eestseisuse liige. “Edukas ärinaine julgustab noori tegema karjääri, uskuma endasse ja võtma riske aga rõhutab, et tasakaalus tuleb hoida töö ja perekond,” kirjutab ajaleht Kai Rimmelist.
Kui palju Teid Lool ja laiemalt vallas tuntakse?
Raske vastata aga töötasin ju Lool ja alevikus elavad inimesed olid enamuses minu kolleegid Linnuvabrikus. Neile olen ma tuttav inimene. Aeg on oma töö teinud ja tänaseks on saanud alevikust Tallinna magala ning mitmetes uutes kortermajades uued elanikud.
Kas Jõelähtme vallas on hea elada?
Armastan oma kodukohta vaatamata sellele, et elukeskkond ei ole probleemideta. Nõukaajal tuli Maardust kollane rebasesaba, mis mõjutas ka meie vallarahva, eriti laste tervist. Väo karjäär on olnud oma lõhkamiste ja tolmuga igapäevane kaaslane. Tänaseks on uued negatiivsed teemad päevakorda kerkinud, uute kaevanduste uuringud ja avamised.
Positiivseks pooleks on toimiv infrastruktuur ja kahtlemata linnalähedus.
Mida andis Teile 26 aasta pikkune töötamine Tallinna linnuvabrikus, hilisemas Talleggis?
26 aastat ühes ettevõttes, ametiredelil ülespoole ronides, andis mulle võimaluse õppida ja areneda, teha korduvaid eneseületusi, võtta vastu palju väljakutseid ja teha ka palju tööd.
Kõik need aastad oli minu motivatsioon kõrge, ükski ametikoht alates tehnoloogist, osakonna juhatajast kuni müügidirektorini polnud lihtsalt tööl käimine, vaid tõsised väljakutsed.
Arvan, et edu leiab neid, kes oma tööd kirega teevad. Minu panus müügidirektorina aitas kaasa, et Tallegg jäi ühena vähestest Tallinna ümbruse majanditest ellu rasketel 90-datel ja tõusis edukaks ettevõtteks.
Kõige raskem periood oli siis, kui asusin Marketingi Instituuti õppima Müügi- ja turunduse erialale ja samal ajahetkel vaja oli ka Läti ja Leedu tütarettevõtteid juhendada ning kontrollida.
Mis põhjusel sai ühest edukast tippjuhist poliitik?
Olles juhtinud erinevaid toiduainetetööstuseid, sektoris, mis on väga suuri investeeringuid nõudev ja ka suurte nõudmistega hügieeni ja kvaliteedi suhtes.
Meie tööstused on teinud kõik selleks, et tarbijatele jõuaks puhas, kontrollitud ja kvaliteetne toodang. Ettevõtjate huve ei olnud piisavalt arvestatud ja kaitstud, ellu on viidud ainult hulgaliselt kontrolli ja karistusmehhanisme.
Tundsin, et nii enam edasi ei saa minna ja tekkis tahe poliitikasse minna, et osaleda protsessides, mille käigus erinevate inimeste arvamusi, hoiakuid ning mõjusid arvestades jõutakse otsusteni, mis kujundavad kehtivaid reegleid.
Poliitikasse mineku põhjuseks võib pidada ka EKRE tuleku Eesti poliitikasse – sain aru, et nüüd on saabunud aeg ja võimalus muutusteks Eesti poliitikas ja riigi juhtimisel ja soovisin selles kaasa lüüa!
Arvan, et ei ole vahet milline on haridus või õpitud eriala, poliitik võib saada igaühest, kellel on selleks vaid tahet. Kandideerisin viimastel Riigikogu valimistel, et anda oma panus selleks ja EKRE võidaks valimised, et me saaksime asuda oma missiooni täitma, mida rahvas meilt ootab ja mida näitab ka meie liikmeskonna jõuline kasv.
Minu arvates on väga oluline
• traditsiooniliste pereväärtuste kaitse,
• meie rahvuse keele ja kultuuri kaitse, et mitte lasta muuta Eestimaad kogu maailma läbikäiguhooviks,
• minna üle sõnadelt tegudele ettevõtluse soodustamisel.
Mul on hea meel, et EKRE sai selleks rahva suure toetuse viimastel valimistel.
Kas ja mida Teie, kui Riigikogu liikme käest küsitakse?
Lool ikka tulevad inimesed juurde ja ennekõike soovivad EKRE-le edu. Paljud küsimused algavad stiilis:”Kas tõesti vastab tõele ja meile on 17 aastat valetatud?” Tuntakse huvi ja oodatakse pensionireformi. Avaldatakse kahetsust, et Riigikogus ei saanud EKRE apteekide reformi eelnõu poolehoidu. Kõnetatakse ka isiklike muredega.
Gustav Ernesaks on meenutanud enda esimest üldlaulupeol (aastal 1938) suurt koori juhatades: tundsin end, nagu talupoiss suures kuningalossis. Kuidas tundsite ennast esmakordselt suures poliitikas Riigikogu hoones? Kui kaua kestis Teie õpipoisiaeg?
Riigikogusse, ka esimest korda ei minda õpipoisiks, vaid rahvalt valimistel saadud mandaati ja erakonna valimislubadusi ellu viima. Siinkohal soovin tänada kõiki, kes mind valisid ja kes EKRE-t usaldasid
Kui Riigikogu uuel koosseisul oli nädal koolitusi ja tutvustusi, siis meile asendusliikmetele anti maja plaan, arvuti ja asusime tööle. Kuna fraktsiooni nõunik-sekretariaadi juhataja on väga hooliv inimene, siis tema abil said kõik küsimused lahendatud. Asusin ka EKRE fraktsiooni poolt Riigikogu majanduskomisjoni liikmeks. Kui rääkida veel auväärsest hoonest, siis oli see hoone üpriski tuttav, kuna mu abikaasa oli seotud esimese hääletussüsteemi arenduse ja paigaldusega, saime naistega neile abiks olla ja täis kõhu eest hoolt kanda.
Teile on väidetavalt omane talitamine M. Thatcheri tsitaadi järgi: “Selleks, et võita, tuleb sul tõenäoliselt mitu korda ühte ja sama lahingut pidada.” Millised Teie suurimad lahingud? Mida arvata katuserahade jagamisest?
Jah! Aga mõistan ka, et selleks, et võita sõda, võib mõne lahingu ka kaotada, kaotusest tuleb võtta kaasa oluline, mis viib sõja võiduni.
Planeerin ja valmistan alati oma tegevusi ette piisava täpsuse ja argumenteeritusega, et jõuda ilma lahinguta kiiremini lahendusteni.
Suurim lahing on mul olnud linnuvabriku kunagiste suuromanikega, kuna mina olin vastu ettevõtte müügile väliinvestoritele. Minu arvamus ja seisukoht läksid mulle maksma töökoha. Igapäevased on poliitilised lahingud Toompeal.
Katuserahadest oli heameel toetada Loo kooli uude aatriumisse puhkemööbli ostmist ja Kostivere kooli tublid tantsulapsed said uued rahvariided.
Me ei saa üle ega ümber Jõelähtme vallas asuvast Linnamäe HEJ-st. Olete selle RK toetusrühma juht. Mis saab edasi? Kas jätkub Andrese ja Pearu tüüpi vaidlus a la minu põhimõte on kõige õigem? Mis on mõlema poole põhilised argumendid?
Just nimelt, see on kõige tõsisem põhimõtteline küsimus minu jaoks.
Linnamäe hüdroelektrijaam (HEJ) ning pais on rajatud 1922-1924 ning samast ajast on Jägala jõe paisutamisest tekkinud Linnamäe paisjärv. HEJ-i hoone on 1924.aastal tunnistatud kauneimaks tööstusehitiseks ning 2018.aastal on Linnamäe pais kuulutatud kultuurimälestiseks.
2004.aastal Euroopa Liiduga liitumise järel on Jägala jõgi tunnistatud lõheliste elupaigaks ning kuigi siis lubati selgelt, et olemasolevaid vesiehitisi lõhejõeks tunnistamine ei muuda, on ametkondade seisukohad muutunud ning nüüd on sihiks võetud paisu lammutamine, et kaladele liikumisteed avada.
Kas 1500 lõhet aastas on mõistlik hind töötava Linnamäe HEJ lammutamise eest või on see kuritahtlik Eesti rahva kultuurimälestise ja kaunima tööstusehitise (1924 ) hävitamine?
Jõelähtme valla eestvõttel on uuritud järve ümbrust ning tuvastatud mitme rahvusvahelise kaitse all oleva nahkhiireliigi elupaigad. Seega ei ole alust rääkida ainult lõheliste kaitsest vaid tuleb rääkida ka nahkhiirte kaitsest.
Kalameeste poolt nii agressiivne surve KeA ametnikele paneb paratamatult mõtlema võimalusele, et tammi lõhkumiseks kavandatud saadavad Euroopa rahad on juba ette ära jagatud ning need summad pole mitte väikesed.
Mida peaks Lool ning laiemalt vallas kiiremas korras rajama või ümber korraldama? Kuidas saab aidata kaasa kogukonna paremale toimimisele?
Nii suures alevikus, mis on muutunud suurlinna magalaks , on muidugi väga raske tekitada kogukonna tunnet.
Valla kodanikud võiks ka ise olla aktiivsemad kaasa mõtlema ja rääkima ja siin on rõõm tõdeda, et on väike liikumine toimunud aktiivsuse poole ning teoks sai esimene kohvikutepäev ja mitmel korral ka taaskasutuslaat.
Teie ja vaba aeg? Wikipediast on lugeda: “Ta on abielus, tütre ja poja ema ning kolmele lapselapsele vanaema. Tema hobideks on sport, käsitöö, kirjandus ja ristsõnad.” Millist sporti olete harrastanud (harrastate)? Kas käsitöö all saab mõista kudumist-heegeldamist? Või veel midagi?
Olen olnud alati motiveeritud tööd tegema ja nii ka praegu. Minu kogu aeg on jagatud põhimõtteliselt töö ja lapselaste vahel, nemad ongi minu vaba aeg. On äärmiselt südantsoojendav, kui lapselapsed soovivad vanavanematega koos olla.
Noorena sai palju sporti tehtud, olin kooli meister uisutamises, suusatamises jooksudistantsidel. Käisin kaks aastat tennist mängimas ja siis läksin Spordikooli korvpalli trenni ja mängisin ka TPI naiskonnas.
Linnuvabrikus tööl olles sai käia naistega ka võrkpalli mängimas. Aastaid käisime sõpradega autorallisid vaatamas nii Eestis kui Soomes, kui sõitsid Urmo Aava ja Marko Märtin.
Täna olen aktiivne tugitoolisportlane, vaatan meeleldi spordiülekandeid, kuid samal ajal lahendan ka ristsõnu, töötan arvutis või loen.
Riigikogu majanduskomisjoni liikmena on vaja eelnõusid ette valmistada ja suurde saali viia, kuid selleks on vaja eelnevalt eelnõus olev teema endale selgeks teha ja see tähendab palju lugeda ja uusi teadmisi ning midagi täiesti uut omandada, mis ei lähe üldse õpitud eriala või töökogemusega kokku, kuid motiveerib.
Elutempo on õpetanud oma aega ratsionaalselt jaotama – eristama olulist ebaolulisest.
Keskkooli ajal õppisin õmblusklassis, see oskus on alati ära kulunud ja õmblusmasin on töötoas laual ootevalmis. Kõige rahustavam tegevus on heegeldamine.
Teie ja kirjandus? Kas olete suur kirjanduse ostja? Või rohkem laenutaja? Milline kirjandus on? Viimane suurim lugemiselamus?
Juba lapsepõlvekodus oli meil palju raamatuid, vanaema ja ema armastasid palju lugeda. Minu lugemine viimasel ajal on seotud põhiliselt töö ja enesetäiendusega, rohkemaks eriti aega pole. Kodus on siiski suur raamatukogu, olen muretsenud erinevad uuemad raamatusarjad ja loodan, et tuleb aeg ka nende lugemiseks. Siiani olen meelsamini ostnud ja pidanud raamatut suureks väärtuseks. Öökapil on hetkel avatuna Ivan Makarovi “Venelane Eestimaal” ja Stefan Torsselli “Parvlaev ESTONIA-Rootsi riigi hukk”.
Seoses eelnõude menetlemisega on väga palju lugeda erinevaid seaduseid ja seletuskirju, mis võtab väga suure osa ajast.
Mis rõõmustab?
Rõõmustab perekond ja lapselapsed ja see, kui neil on kõik korras. Olen ääretult õnnelik, sest meil on kaks tublit last ja kolm lapselast ning me näeme neid mitu korda nädalas. Seda rõõmu jätkub igasse päeva!
Miks mõnda Riigikogu liiget teatakse hästi või koguni väga hästi? Aga mõnda liiget ei teata kohe mitte või puudulikult. Kuidas tuntust suurendada?
Hästi tuntakse kindlasti neid Riigikogu liikmeid, kes on juba mitmendat koosseisu Riigikogus olnud ja intervjuusid andnud. Tänaseks on nad põhiliselt opositsioonierakondade liidrid.
Riigikogus on inimesi, kes teevad südamega ja kohusetruult tööd, aga nad on meedia jaoks igavad, sest ei tule klikki ega intriigi. Ajakirjanikud võiks rohkem ise hakata mõtlema, mitte tellimustööd teha, siis oleks ehk ka huvitavamaid inimesi pildis enam.
Milline on Teie igapäevatöö Riigikogu liikmena?
Suhtun oma töösse täie tõsidusega, menetlen eelnõusid, esitan saalis küsimusi, kirjutan vajadusel arupärimisi ministritele ning kui jõuan, kirjutan arvamusi ka meediaväljaannetesse.
Arupärimise olen saatnud sotsiaalminister Tanel Kiigele teemal: Terviseameti ja Saaremaa vallavalitsuse võimalikust mõjutamisest ja kaitseminister Jüri Luigele teemal: Pärja viimisest punaarmee sõdurite mälestuseks 9. mail.
Mis on Riigikogu majanduskomisjoni liikme põhiülesanne?
Menetleda komisjoni tulnud seaduseelnõusid ning viia nad saali kuni vastuvõtmiseks, tutvustada neid fraktsiooni liikmetele ja vajadusel kujundada fraktsiooni seisukoht.
Viimane eelnõu, mida oli vaja mul menetleda, fraktsioonis tutvustada ja saali viia vastu võtmiseks oli- Energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus 202 SE.
Lisaks Riigikogu majanduskomisjonis töötamisele, osalen ka EKRE majandustoimkonna töös ning vajadusel on mul seal hea võimalus erinevaid teemasid läbi arutada ning seisukoha kujundada.
Majandustoimkonna kaudu jõuavad ka probleemsed teemad fraktsiooni.
Olete veel teisegi Riigikogus moodustatud toetusrühma esimees: Eesti toiduainetetööstuse toetusrühm, milleks veel see?
Kuna minu tööalane taust on olnud toiduainete sektoris, siis tunnen vajadust seista hea nende ettevõtete käekäigu eest ja omalt poolt teha kõikvõimalik, et meie toidutootjad ei satuks halvemasse olukorda võrreldes vana Euroopaga.
Esimene ümarlaud oli Riigikogus väga esinduslik, alustades ministrist, erialaliitude esindajad, toiduliidu esindajad ja suuremate ettevõtete esindajad. Kõne all oli toidusektori üldine olukord ja suuremad mured.
Peatselt saab teoks järgmine ümarlaud, kus võtame paljudele muret tekitava Jäätmeseaduse.
Näen, et ettevõtted vajavad abi ja hetkel on see toetusrühm nagu vahemees ja lepitaja.
Olete EKRE Naisühenduse esimees
EKRE liikmetest üle 50% on naised. Ühiskonnas on teemasid, mis vajavad laiemat arutelu ka erakonna siseselt ja seda naised ka teevad, arutades probleeme, kujundades oma seisukohta ja seda erakonnas ja ka vajadusel üldsusele välja ütlevad.
Meie eesmärgiks on ka julgustada naisi olema aktiivsemad ja tulema poliitikasse.
Oleme käinud ka laste turvakodus jõulurõõmu viimas ning aidanud hätta jäänud inimesi.
Samuti Jõelähtme vallavolikogu liige
Nii nagu oli riigis pikki aastaid Reformierakonna valitsus ja tegeles peenhäälestusega, nii on ka paljudes omavalitsustes, kus tegeldakse mugavustsoonis õhu võngutamisega. Palju kisa, kära ja nn. tammepärg vallavanemale kooli juurdeehituse valmimise eest, kuid see maja oleks võinud valmis olla 10 a. tagasi.
Olen seisukohal, et omavalitsuste volikogudes pole vaja koalitsiooni ja opositsiooni, vaid vaja on toimida ühiselt vallarahva huvide eest ja kaitsel.
Volikogu liikmena saan aidata kaasa tegelike murede lahendamisele ja Riigikogu liikmena olla info edasikandjaks seadusandjale või omavalitsusse.
Lisaks olete veel Loo aleviku eestseisuse liige
Olen olnud Loo aleviku eestseisuses palju aastaid, näinud selle vajalikkust paljude teemade aruteludes, nagu kaugküte või arendused, kuid palju on veel teha ja ennekõike on vaja kaasata uusasukaid, noori ja tekitada kogukonna tunne.
Mis veel?
Nagu öeldakse, kes teeb, see jõuab. Olen veel EKRE Jõelähtme osakonna esimees, Harju- ja Raplamaa piirkonna juhatuse liige ja EKRE volikogu liige.
Mees roosas kleidis ja soomuutmine
Mida üks mees oma kodus teeb, see on tema isiklik asi ja mind see ei huvita. Kui aga mees tuleb demonstratiivselt roosas kleidis autasu vastu võtma, siis ei ole see minu silmis küll meessugu austav ja kaugel meie komberuumist. Inimene, kes poleks tohtinud mingil juhul sellist autasu ega tunnustust saada, alandas ja solvas ennekõike mehi.
Soomuutmise protseduur on ülimalt delikaatne ja isiklik, kuid kuritegelik on inimeste õhutamine, seda tegema. Soovahetus on nagu suitsiid, mida pole võimalik tagasi pöörata, aga mida nii mõnedki sügavalt kahetsevad ja kelle psüühika on häiritud.
Teie aus, mitte lihtsalt viisakas hinnang EKRE panusele valitsuses.
See on meie riigi ja rahva jaoks parim valitsus, valitsus kes mõtleb oma inimestele. Kolme erakonna koalitsioon pole kindlasti lihtne, sest kõikide erakondade soove ja lubadusi pole võimalik ellu viia, kuid läbi arutelude leitakse parimad lahendused.
Valitsus on tulnud toime raske perioodi juhtimisega, kui meil kõigil on olnud vajadus ennast piirata seoses pandeemiaga. Ka Valitsuse jaoks oli antud olukord erakorraline, kuid toimiti koos ekspertidega ja parima äranägemist mööda, et hoida nakatumine minimaalsena, see oli ennekõike hooliv käitumine oma inimeste suhtes.
Ka rahvas andis oma osa, kes hoolisid üksteisest ja pidasid kinni reeglitest.
Siinkohal tahan eriti kiita rahandusminister Martin Helmet, kelle eestvedamisel tulid tööturu meetmed ja abi ettevõtjatele. Meetmed, mis olid abiks majanduses töökohtade säilimiseks sellel keerulisel ajal ja aitas inimeste toimetulekut.
Rahandusministri eestvedamisel sai teoks kütuseaktsiisi langetamine, mis ennekõike rõõmustas toiduainetetööstuseid, kus sisendhinnad veidi langesid.
Mis on Teie hinnangul täna opositsiooni vasar?
Täna pole opositsioonil muud vasarat, kui hirmutada rahvast maksude tõstmisega, kuid see valitsus ei planeeri mingite maksude tõstmist.