Pühapäevane homomiiting paljastas “sallivuslaste” tõelise palge: vägivald teisitimõtlejate vastu, traditsioonilise pere täielik eitamine, anarhistlikud loosungid, Antifa stiilis tegutsemine ja palju muud neomarksistide töömailt.
Erilist tähelepanu väärivad loosungid, nagu maha kriipsustatud “traditsiooniline perekond” homovärvide taustal, plakatid “armastus on vaba” ja nii edasi, üks ajuvabam kui teine. Muide, “Elu Marsi” ajal vastuaktsiooni teinud plikahakatised kandsid loosungit “Loode pole elus” – mida neile küll koolis bioloogiatunnis õpetatakse?
LGBT väidab, et armastus on vaba, mõeldes ilmselt ikka armastust koos seksuaalse intiimsusega. Pole armastus kuidagi piirideta, sest on olemas ka moraal.
Kas vaba on ka Lolita-armastus alaealise tüdruku ja vanema mehe vahel? Kas vaba on ka armastus lähedaste vahel ehk insest? Või koguni zoofiilia ja nekrofiilia? Et sellised vabaarmastuse ideed Lääne liberaalses ruumis liiguvad, on juba tõsiasi – Rootsi noorliberaalid (Eesti noorsotsid tunduvad neid järgivat) nõudsid oma üldkogul insesti ja nekrofiilia legaliseerimist.
Homoseksualism oli alles hiljuti suures osas maailmast keelatud kui kuivanud oks elupuul ja paljas fantaasiamäng. Nüüd, kus ta võtab võimust isegi eluandva heteroseksuaalsuse üle, ei maksa kellelgil arvata, et teised “seksuaalsed suunitlused” juba oma järge ei oota, nagu noorliberid Rootsis tõestasid.
Muide, “eeskujumaalt” Rootsist on pärit ka inimliha söömise mõte inimkonna valguvajaduse rahuldamiseks – möödunud aasta septembris kirjutas meedia Rootsi professorist, kes soovitas avada kannibalismi teemalise arutelu ning hakata planeedi päästmise nimel sööma inimesi. Rootsis on ka messil Gastro Summit arutletud inimliha tarvitamise üle toiduna. Erinevalt “homofoobia” keelamisest ei tõkestanud keegi selliste ideede väljaladumist.
Järgmisena ootavad legaliseerimist ilmselt pedofiilid – kui armastus on vaba, siis miks mitte ka laste vastu? Ameerika Juristide assotsiatsioon on juba soovitanud pedofiiliat käsitleda mitte seksuaalse hälbe, vaid suunitlusena.
Pedofiilial on homoseksualismi järel suured võimalused legaalseks muutuda. Kõigepealt alustatakse seksimisea langetamisega. Eeskujuks tulevad appi kõrvaltegurid – Euroopasse tungib islam oma lapspruutide ja -naistega ning poliitkorrektne Lääs ei tee midagi islami tavade mittelubamiseks, sest see oleks ju migrantide diskrimineerimine.
Palju aitavad pedofiile nokutädid, kes on juba asunud juba lasteaedades “materjali” ette valmistama. Kui tädike õpetab lasteaialapsele eneserahuldamist, siis 10-12-aastaselt on too juba valmis ka kommionu “rahuldamist” järele proovima, sest tädi rääkis, et katsumises pole midagi halba. Lapsed langevad pervertidele sülle nagu küpsed õunad – aga kas nad enam ongi ühiskonnale perverdid, järsku on vabad armastajad?
Kui Rootsi noored liberid on juba valmis suheteks õdede-vendade ja vanematega, siis varsti avatakse uus intiimrinne – miks mitte lähedastega, sest armastus on juba vaba. Tulevadki suhted nagu “Troonide mängu” Targaryenide seas, kus vennast sai kuningas ja õdedest kuningannad. Ja kes keelab siis lemmikloomagagi suhet luua.
Tundub ülepingutatuna? See pole seda mitte vähimalgi määral, sest eesti noored sotsidki on juba Soodoma ja Gomorra ehitajad. Nii lähebki liberaalne Lääs moraalse languse teed, sest armastus on piirideta vaba, pane keda tahad.
Heteroseksuaalsus oli, on ja jääb inimelus ainsaks normaalsuseks, sest seda toetab Loodus. Isegi kõige paandunumad homoseksualistid sünnivad ikkagi mehe ja naise suhtest – kui pole heteroseksuaalsust, sureb homoseksuaalsus kiiresti välja. Vastupidi pole mingit probleemi.