10.11.2020
Mart Helme
Unustagem korraks emotsioonid ja vaadakem otsa sellele, mis Mart Helme sisuliselt korda saatis: Uued Uudised avaldab lühikese ülevaate tegevustest ja saavutustest eile siseministri ametist tagasi astunud Mart Helme ametisoleku ajast alates möödunud aasta aprilli lõpust. Nimekiri pole lõplik.
Liiklusohutuse kasvatamine kohalike teede turvaliseks muutmisega
Siseministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele võimalus paigaldada kohalikele teedele automaatseid liikluskaameraid, et suurendada liiklusohutust. Rikkumiste eest laekunud hoiatustrahvidest 50 protsenti hakkab laekuma nende eelarvesse, et katta kaamerate soetus- ja halduskulud ning võimaldada rohkem panustada liiklusohutusse. Lisaks soovitakse eelnõuga tasakaalu viia praeguse töötasu alammäära ja trahvimäärade vahe, sest vaatamata sissetulekute kasvule on trahvimäär püsinud pikalt muutumatuna.
Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 riigikokku saatmine
Uues siseturvalisuse arengukavas on turvalisust mõtestatud stabiilse elukeskkonnana, kus inimene tunneb ennast kaitstult, mille kujundamisse inimene ise panustab ja kus on tagatud tema heaolu, ohutus ja kindlustatus. Turvalise elukeskkonna alustala on ennetamine, kuid samas tuleb olla valmis kiirelt reageerima, sest kõiki õnnetusi ja ohte kahjuks ennetada ei saa. Turvalise ühiskonna tagamine eeldab nii inimeste, riigiasutuste kui ettevõtete jõupingutusi.
Tuleohutusseaduse riigikokku saatmine
Tuleohutuse seaduse muudatused, mis ootavad praegu Riigikogus II lugemist, kujundavad tuleohutusnõuded tänapäevastele riskidele vastavaks. Igasse tahkeküttel eluhoonesse tuleb paigaldada vingugaasiandur, küttesüsteemide registrist saab tuleohutusjärelevalvet hõlbustav tööriist, omavalitsused saavad võimaluse kontrollida ehitatava hoone tuleohutusnõuete täitmist ja väljastada lube, erandjuhtudel hakatakse lubama kontrollitud maastikupõletamist, suurhoonete tuleohutuse tagamiseks kaasatakse rohkem eksperte erasektorist ning sisustatakse tuleohutusteenuse mõiste.
Päästeseaduse muudatuste vastuvõtmine riigikogus 17.06.2020
Päästeseaduse muudatused, sealhulgas vajadus kriisiinfoteenuse järele ei tekkinud eriolukorra ajal. Muudatuste ettevalmistamist alustati varem, tänaseks kehtivad seadusemuudatused võimaldavad käivitada vajadusel kriisiinfotelefoni 1247, millele helistades saab käitumisjuhiseid toimetulekuks ja võimaluse korral ka infot kriisiolukorras kannatanu lähedaste kohta. Hädaabiteateid võtab Häirekeskus endiselt vastu hädaabinumbril 112.
Välismaalaste seaduse muutmise eelnõu riigikokku saatmine
Välismaalaste seadusega seotud muutuste eesmärk on korrastada välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja töötamise reegleid. Õpirände regulatsiooni on vaja muuta, sest see ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise vajadusega. Töörände regulatsiooni korrastamise eesmärk on suunata ettevõtteid eelistama Eesti elanikest tööjõudu ning vähendada Eestis töötamise reeglitega skeemitamist.
Piiriehitustööde algus
Võrumaal alustati piiriehitustöödega juulis 2020. Välja ehitatakse 23,5 km pikkune piiritaristu. See on esimene lõik valmivast idapiirist, mis saab alguse Eesti-Läti-Venemaa piiri kolmikpunktist ja ülatub kuni Luhamaa piiripunktini. Piiritaristu esimese ehitusetapi töid teostavad kahasse AS Merko Ehitus Eesti ja AS GRK Infra.
Politsei ja piirivalve kriisireservi loomise käivitamine
25. juunil saatis Siseministeerium esimesele kooskõlastusringile politsei ja piirivalve kriisireservi eelnõu. Eesti riigikaitse on üles ehitatud laiapindsele riigikaitsele – see tähendab, et igal ministeeriumil on riigi kaitsevalmiduse tagamisel oma ülesanded. Siseministeeriumi ja valitsemisala ülesanne on tagada siseturvalisus ja sisejulgeolek igas olukorras, sh kriiside ajal, millest võib kujuneda hädaolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord. Vastavalt koalitsioonilepingule on selliste olukordadega toimetulemiseks loomisel politsei ja piirivalve kriisireserv.
Eraldiseisva piirivalve loomine
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) koosseisu loodi eraldiseisev piirivalve, mis hakkas lisaks seniste piiriülesannete täitmisele tagama ka kriisiolukordadeks valmisolekut. Piirivalve ülesanneteks jäid piiride valvamine, kaitse ja kontroll, ebaseadusliku sisse- ja läbirände tõkestamine, päästetööd merel ja siseveekogudel, lennupäästeotsingud maismaal, merereostuse avastamine ja likvideerimine ning valdkonna arendamine.
Siseministeeriumi valitsemisala tegutsemine eriolukorra ajal
COVID-19 osas oli Siseministeeriumil eriolukorra ajal kolm strateegilist eesmärki – aidata kaasa viiruse leviku kiiruse peatamisele, võimaldada majandusel jätkuvalt toimida ning hoolida oma inimestest ja tagada teenuste toimepidevus. Eriolukorra ajal tegutses ministeeriumi valitsemisala operatiivselt valitsuse korraldustest tulenevate ülesannete täitmisega. Politsei- ja Piirivalveamet taastas piirikontrolli, reguleeris saarte vahelist liiklust ning oli Terviseametile partneriks kontrollides 2+2 reeglite ja isolatsioonireeglite järgimist. Päästeametile võttis eestvedada koostöö kohalike omavalitsustega ning ja aitas ning toetas omavalitsusi oma kriisireguleerimise kompetentsiga. Häirekeskus võttis planeeritust kiiremini kasutusele kriisiinfotelefoni 1247 ja tagas oma töötajate ja vabatahtlike koostöös helistajatele infojagamise. SMIT tagas kiiresti elektroonilised koostöötingimused, et töötada saaks ka distantsilt.
Siseturvalisuse töötajate palgatõusud 2020. aastal ja töötingimuste parandamine
Siseministeeriumi valitsemisala palgatõusuks nägi valitsus ette 2020. aastaks 5,2 miljonit eurot, mida kasutati eesliini palkade tõstmiseks: eesliini politseinike palk tõusis 65 eurot ning päästjatele ja päästekorraldajatele tagati minimaalselt 50-eurone palgatõus.
Idapiiri väljaehitamise uuendatud lahendus
29. augustil 2019 lepiti valitsuskabineti nõupidamisel kokku idapiiri väljaehitamise lahendus. Valitsus otsustas varem planeeritud projektist soodsama, kuid samuti efektiivse variandi kasuks. Selle järgi saab piiri väljaehitamise järgmistes etappides võtta kasutusele kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid. Taristu väljaehitamine on eelduseks, et rajada seiresüsteemid, mille jaoks on plaan kasutada maksimaalselt Euroopa Liidu vahendeid. Samuti otsustas valitsus esitatud lahenduse alusel kavandada maismaapiiri väljaehitamiseks 12 miljonit eurot lisaraha, täiendusena varem eraldatud 79,9 miljonile. Uute kalkulatsioonide alusel sai idapiiri ehituse maksumuseks 130,5 miljonit eurot, mis oli varasemast ehitusprojektist 57,5 miljonit soodsam.
Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023 valitsuskabinetis heakskiitmine
Kava eesmärk on üle riigi rakendada Pärnu lähisuhtevägivalla pilootprojekti lähenemist ja tulemusi. Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja Sotsiaalministeerium käisid aasta jooksul pea kõigis maakondades (kokku 12), et aidata Pärnu õppetunde viia sisse lähisuhtevägivalla ennetustöösse. Heaks kiidetud lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava on üks valitsuse tööplaani ülesandeid, mille valmimise eest vastutas siseminister ja mille koostamisse olid kaasatud sotsiaalminister, justiitsminister ja rahvastikuminister.
Allikas: siseministeerium