18.11.2020
Kaja Kallase arusaam riigi poliitikast.
Kaja Kallas kritiseerib ERR-is valitsuse laenupoliitikat, võreldes seda Kreeka omaga, mis aga näitab Reformierakonna juhi täielikku saamatust.
Kallas jätab täiesti arvestamata ennast lõhki laenanud Kreeka tausta – tolles riigis pole maksude õigeaegne tasumine väidetavalt ühiskonnas eriti populaarne, mis tähendab riigile saamata või kinniseisvat raha. Eesti maksumaksja seevastu on üsnagi hoolikas.
Teiseks ei näe Reformierakond endiselt võimalust, et riik saab laenud ära maksta majandusseisu paranemisest ja suurematest maksulaekumistest, nende silmis saab riik endiselt raha vaid maksude tõstmisest ja kärbete tegemisest. Täpsustatult – poliitoravad ei usu, et Eesti suudab ennast üles töötada, ilma et rahva rahakotti oleks lüpsta vaja. Endiselt ei arvesta Kallas ka seda, et kui laenud on soodsad, siis tasub ka laenu võtta, kui see hakkab majandust aktiveerima ja raha juurde tekitama.
Kaja Kallase jutu taustaks tasub ära märkida, et tänu valitsuse rahanduspoliitikale pole kriis Eestit nii valusalt tabanud, kui kunagine “masu”. Tollal oldi sellise majanduslanguse peale juba massiliselt koondatud, palku vähendatud, inimesed olid hädas rahaliste kohustustega ja massiliselt mindi ära välismaale – see kõik toimus Reformierakonna valitsemise all.
Täna on Eestis küll paljud majandussektorid kriisis, näiteks turismindus, kui sellist massilist häda, nagu oli “masu” ajal, on suudetud vältida. Jah, laen tuleb küll tagasi maksta, kui kuna laenurahadega aidatakse firmadel inimesi tööl ja tootmist käigus hoida, siis kriisi lõppedes saab ettevõtlus samalt kohalt jätkata, mis massiliste pankrottide puhul oleks võimatu. Pandeemiast tingitud kriisi aga võib lõpetada või leevendada juba koroonavaktsiini turulejõudmine.
Kui Kaja Kallas ja teised Reformierakonna poliitröökurid mingilgi moel valitsust kritiseerivad, siis pole tavaliselt selle taga mingid reaalsed probleemid, vaid tahtmine “ära teha”. Nii ka seekord oravapartei vapiloomakese suust tulnuna.