Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Arenguseire: kriis kiirendab majanduse digitaliseerumist

-
08.12.2020
Lihttööjõul põhineva majandusmudeli aeg on läbi. Pilt on illustratiivne.

EKRE poliitikud on juba ammu rääkinud, et odava võõrtööjõu sissevedu takistab majanduse info- ja kõrgtehnoloogilist arengut ja pandeemia tingimustes saabki odavtööjõult innovatsioonile üleminek paratamatuseks.

Arenguseire Keskus esitles teisipäeval raportit viiruskriisi mõjudest majandusele, milles järeldati, et kriis kiirendab majanduses veelgi suundumust protsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning võimaldab viia kiirkorras läbi majandusstruktuuri uuendamise.

“Koroonapandeemia toel saab hoogu üleilmsete majandussuhete muutumine. Võidavad need majandussektorid ja ärid, mida toidavad automatiseerimise, digitaliseerimise ja virtuaalkanalitesse kolimise trendid ning ka need, millele tulevad kasuks üha karmistuvad keskkonnanõuded,” ütles pressiteates Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, kelle hinnangul on pärast kriisi lõppu majandus ja ühiskond tunduvalt digitaalsem.

Danilov märkis, et kiiresti jõuavad kätte ka automatiseerimisest ja digitaliseerimisest tulenevad muutused tööturul ning eriti satuvad ohtu keskmise oskustasemega inimeste töökohad, samas kui tippspetsialistide puudus suureneb.

Raportis esitles Arenguseire Keskus kolme stsenaariumit Eesti majanduse tuleviku kohta. Neist esimese stsenaariumi kohaselt peetakse kõige olulisemaks olemasolevate ettevõtete ja töökohtade säilitamist ning sotsiaalse olukorra halvenemisest hoidumist. Majanduskasvu taastumise eesmärgil toetatakse eelkõige suuri ja strateegilisi ettevõtteid.

Teise stsenaariumi järgi panustatakse majanduspoliitikas eelkõige kriisi käigus toimuva iseenesliku uuenemise võimele ning sotsiaalpoliitilised kulud üritatakse kontrolli all hoida, et mitte ärikeskkonda kahjustada.

Kolmandas stsenaariumis soovitakse kriisi kasutada majanduse uuendamiseks, kuid tingimusel, et võidud ja kaotused suudetakse elanikkonna eri kihtide vahel mõistlikult jaotada ning saavutada kokkulepe teistes Eesti elukorraldust puudutavates olulistes valikutes, nagu näiteks loodusvarade kasutamine. (BNS)