04.01.2021
Baltlasi solvanud Ilves võttis hiljem Läti naise
Endine president Toomas Hendrik Ilves oli üks neist, kes kukkus kommenteerima Mart ja Martin Helme raadiosaadet, ilma et oleks algvarianti kuulnudki. Selle taustal on sobilik meenutada, mida ta ise on välisministrina öelnud Balti riikide kohta. Kommentaarideta.
Uudisteagentuur BNS avaldas 2001. aastal tollasest välisministrist Toomas Hendrik Ilvesest järgmise artikli:
Ilves: kes f… on mulle baltlased?
Oma väljaütlemistega tihti Läti ja Leedu poliitikuid ärritanud välisminister Toomas Hendrik Ilves tegi seekord kõige otsekohesema avalduse, mida kunagi tema suust on ajakirjanduses tsiteeritud.
“Ma ei tunne end baltlasena,” ütles Ilves usutluses Wall Street Journalile. “Ja kes f… on nemad, et mulle öelda, kuidas ma pean ennast tundma?” (originaaltsitaat: “I don’t feel like a Balt. And who the f… are they to tell me how I should feel?”)
Kogu probleemi aluseks on seisukoht kolmest omavahel seotud Balti riigist.
Kõik, mis Eestil, Lätil ja Leedul on ühist, on Ilvese hinnangul negatiivne. “Meid vallutati samal päeval, meid tõugati samal päeval vägisi Nõukogude Liitu ja meil olid samal päeval massilised küüditamised. Mina ei arva, et see oleks rahvuslik side.”
Wall Street Journal kirjutas, et paljud lätlased ja leedulased trambivad tema seisukohtade peale vihast jalgu — rutiinselt annab ta nina peale Lätile ja Leedule, kes soovitavad Balti riikidel kokku hoida.
“Kui me oleks 1939. aastal ühinenud, oleksime esinenud palju paremini. Nüüd me kordame kõik ühtesid ja samu vigu. Öelge seda Tom Ilvesele,” protestib Läti Rahvusvahelise Instituudi direktor Atis Lejins.
Ilves väidab vastu, et Balti riigid teevad küll praktilisel tasandil koostööd, näiteks armeede vahel, aga kolmel riigil ei ole ühist kultuuri, mis teeb tema sõnul laiema koostöö mõttetuks.
Wall Street Journal iseloomustas 47-aastast Ilvesest järgmiselt: “Viie ametiaastaga on 47-aastane Ilves keeranud selja Balti naabritele ja suunanud Eesti Lääne-Euroopa orbiidile. Ta on avanud saatkondi mitmel pool üle Euroopa Liidu, tihendanud sidemeid Skandinaaviaga, reklaaminud Eestit kui arenenud tehnoloogiamaad ning viinud riigi surkides, tagant tõugates ja meelitades EL-i liitumiskõnelustele. Nüüd sirutab ta kätt koha poole NATO-s.”
Ajakiri märkis, et Ilvese tugevuseks on provokatiivsus. “Ta keeldub õppimast vene keelt, mis on emakeeleks 33 protsentile Eesti elanikest. Ta sõitleb ajakirjanikega, kes nimetavad Eestit endiseks Nõukogude vabariigiks.”
Lääne-Euroopa diplomaadid Wall Street Journali andmeil kas armastavad või vihkavad teda. Üks Baltimaades tegutsev Lääne-Euroopa diplomaat nimetab teda tüütuks. Teise arvates on Ilves väljapaistev. “Igatahes ei jäta ta inimesi ükskõikseks,” ütleb Rootsi suursaadik Eestis Elisabet Borsiin Bonnier.
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juhi Trivimi Velliste sõnul on Balti riikide koostöö eriti NATO-ga liitumisel eksistentsiaalse tähtsusega, kuid selle olulisust ei saa alahinnata ka Euroopa Liidu suunal.
20 Balti Assamblee delegatsiooni liiget esindavad olulist läbilõiget riigikogust ning delegatsioon on üksmeelselt häälestatud koostööle Läti ja Leeduga, ütles Isamaaliidu fraktsiooni kuuluv Velliste neljapäeval BNSile.
Velliste möönis, et probleeme on olnud valitsuse poolt lähtunud retoorikaga, kuid see ei ole siiski mõjutanud üldist eesmärkide asetust.
Ma arvan, et dialoog ja diskussioon on samas paratamatud, kuid ei usu hästi, et Balti riikide põhisuundades oleks erinevusi, lisas ta.
Ilvese erakonnakaaslane mõõdukas Jüri Tamm leidis, et Ilvese väljaütlemisi pole põhjust ilmtingimata hukka mõista. “See on kahe otsaga asi, poliitikas on vaja, et inimene ei poe sirmi taha, vaid ütleb, mida arvab,” sõnas Balti Assamblee delegatsiooni liige Tamm.
Ta tõi näiteks ka Euroopa Liidu, millest ei tasu ainult roosades värvides rääkida, vaid arvestada ka kriitilisi sõnavõtte. “Kriitika sunnib meid paremini tööle, et Balti ühtsus poleks enam pelgalt termin,” rääkis Tamm, kinnitades, et Balti Assamblee komiteed tegelevadki valdavalt sisuliste asjadega, mitte ei vae kõrgetasemelisi väljaütlemisi Balti koostöö teemal.
“Ma ise ei tunne ennast ka baltlasena, vaid Euroopa kodanikuna. Eestlasena muidugi otse loomulikult,” tähendas Tamm. “See ei välista aga head koostööd naabritega.”