Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Visegradi grupi riigid Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia panid paika ühise tulevikupoliitika

-
13.07.2021
Visegradi riigid ajavad ühist poliitikat, mis sageli ei lähe kokku Brüsseli poliitiliste seisukohtadega. Pildil on V4 välisministrid Rogalinis.
© Scanpix

9. juulil kohtusid Ljubljanas Visegrádi grupi (V4) peaministrid, kes tulid välja ka ühisavaldusega, millest Uued Uudised teevad kokkuvõtte.

Grupp tähistab sel aastal oma kolmekümnendat koostööaastat, mis kinnitab, et nelja Kesk-Euroopa riigi ühistegevus on pidanud ajaproovile vastu ja on jätkuvalt edukas. Visegrádi riigid on olnud erinevate probleemide korral üksteisele toeks ja praeguse kriisi ning järgneva taastumisega seotud koostöö aitab luua tugeva aluse ühiseks tegutsemiseks ka Ungari V4 eesistumise ajaks.

COVID-19 pandeemia järel on Visegrádi riikide ühine eesmärk olla riikide hulgas, kes saavad kasu globaalsetest majanduslikest ja poliitilistest muutustes. Brexiti-järgses Euroopa Liidus on V4 riigid oma 64 miljoni elanikuga möödapääsmatult oluliseks jõuks, mis esindab EL-i üht kõige dünaamilisemat piirkonda, kus on kiire majanduskasv ja kõrge tööhõive. V4 riigid kannavad ka vastutust Euroopa tuleviku ees, selle väärtuste ja põhimõtete hoidmise ees ning EL-i jätkuva laienemise toetamise ees.

V4 juhid leppisid kokku teha Ungari V4 eesistumise ajal tihedat koostööd järgmistes poliitilistes valdkondades.

1. Euroopa tuleviku konverents

V4 juhid tervitasid Euroopa tuleviku konverentsi käivitamist 9. mail 2021. Konverentsi eesmärgiks on arutleda Euroopa väljakutsete ja prioriteetide üle ning pakkuda kodanikele võimalust avaldada arvamust ja mõjutada nii Euroopa tulevikku. V4 riigid tunnevad vastutust Euroopa tuleviku ees, kuna nende enda edu ja jõukus sõltub suuresti Euroopa Liidu ja Euroopa projekti edukusest. Konverentsi keskmes peab V4 liidrite arvates olema pluralism ja täielik läbipaistvus.

2. Migratsioon ja asüül

V4 liidrid arutasid olukorra üle peamistel EL-i suunduvatel rändeteedel, eriti aga Lääne-Balkani ja idapiiriga seotud teedel, ning märkisid murega, et illegaalsete piiriületuste arv on 2021. aasta esimesel poolaastal tunduvalt suurenenud. Üha halvenev julgeolekuolukord EL-i lõuna- ja idapiiri naabruses, eriti Afganistanis, tekitab tõsist muret. V4 juhid rõhutasid, et kontrollimatu ebaseaduslik ränne kujutab endast väga suurt ohtu Euroopa Liidu julgeolekule ja ühtekuuluvusele ja et kodanikud soovivad selle vastu võitlemist usaldusväärsete meetoditega.

Illegaalse migratsiooni vältimiseks on vaja panna paika konkreetsed sammud, mis tegelevad rände algpõhjustega, soodustavad parema piirikaitse loomist ja aitavad tõhusalt võidelda salakaubavedajate ning inimkaubitsejatega, samuti on vaja rakendada tõhus süsteem immigrantide tagasisaatmiseks. Eesmärk peaks olema võime tugevdamine väliste ohtudega tegelemiseks ja edasiste migratsioonikriiside vältimine.

V4 liidrid rõhutasid, et EL-i asüülipoliitika reform peaks tuginema kõigi liikmesriikide konsensuslikul otsusel ja see tuleks võtta vastu paketina, mis tagaks tasakaalu vastutustundlikkuse ja solidaarsuse vahel. Nad kordasid mitmete liikmesriikide seiskohta, mille kohaselt ei ole migrantide kohustuslik laialijagamine toimiv lahendus migratsiooni vähendamiseks. Selle asemel on vaja selge mõjuga meetmeid, eriti piirikaitses ja välispoliitikas, mida tuleks samuti tunnustada solidaarse panusena.

3. Kliimapoliitika

V4 riikide juhid tervitavad EL-i poolt paika pandud kliimaeesmärke vähendada kasvuhoonegaase 1990. aastaga võrreldes 55%. Samas soovivad nad tuua välja mõned olulised punktid Euroopa Komisjoni paketist „Eesmärk 55“ („Fit for 55“).

V4 riigid eeldavad põhimõtteliselt, et komisjon tuleb välja tasakaalustatud seadusandliku paketiga, mis tugineb õigluse ja solidaarsuse põhimõtetel ning võtab arvesse riikide erinevaid stardipositsioone, konkreetseid siseriiklike olusid ja liikmesriikide õigust otsustada omaenda energeetikapoliitika üle. Ettepanekutega peab kaasnema põhjalik, terviklik ja põhjendatud keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüs liikmesriigi tasandil, mis annab ühtlasi hinnangu ka mõjust üksikutele sektoritele.

Peaministrid on veendunud, et süsinikdioksiidi vähendamine energiasektoris peab toimuma käsikäes turvalise ja taskukohase energiavarustuse jätkuva tagamisega, mis on ühtlasi hädavajalik EL-i pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. Märkimisväärsete erinevuste tõttu liikmesriikide leibkondade sissetulekutes ei ole võimalik kehtestada elamusektoris ja maanteetranspordis ühtset süsinikdioksiidi hinda. Iga sellekohane uus määrus tuleks kavandada viisil, mis välistaks täiendava finantskoormuse tekkimist majapidamistele ja võtaks arvesse majanduse konkurentsivõimet.

4. Laienemine

V4 juhid avaldavad ühiselt toetust Lääne-Balkani riikide ühinemisele Euroopa Liiduga ja kinnitavad oma veendumust, et selle regiooni tulevik on seotud EL-iga. Nad usuvad, et Lääne-Balkani riikide liikmelisus on EL-i huvides nii poliitiliselt, julgeolekualaselt kui ka majanduslikult ja et laienemine on geostrateegiline investeering tugeva ja ühtse Euroopa loomisse.

V4 liidrid avaldasid lootust, et peagi alustatakse esimeste valitsusvaheliste läbirääkimistega Albaania ja Põhja-Makedooniaga ning et Sloveenia eesistumise ajal kiirendatakse ühinemisläbirääkimisi Serbia ja Montenegroga.

Ühtlasi tervitasid V4 juhid Lääne-Balkani riikide kaasamist Euroopa tuleviku konverentsile. Nad rõhutasid tõhusa kommunikatsiooni vajadust, seda nii kandidaatriikide kui ka EL-i kodanike jaoks.

Neli peaministrit toonitasid ka vajadust pöörata rohkem tähelepanu valeinfo levitamise takistamisele.