06.09.2021
Kas see monstrum kasutab maksumaksja raha õigesti?
Kolme kuu eest saatis Riigikogu aseesimees Martin Helme riigikontrolör Janar Holmile küsimsued seoses Covidi kasutamata vaktsiinidoosidega. Nüüd tuli vastus, kus selgub, et sotsiaalministeeriumil puudub täpne ülevaade selle kohta, kus asuvad tervishoiuteenuste osutajatele edastatud, kuid kasutamata vaktsiinidoosid. Segadused vaktsiinidega jätkusid hiljem veelgi. Külmlao skandaal saabus alles jaanipäeval.
Tänaseks on ametist lahkunud sotsiaalministeeriumi kantsler Priske, tema nõunik Jesse, ametist lahkumisest teatas täna ka Terviseameti direktor Üllar Lanno, kuid kõik nad päästavad sisuliselt tervise- ja tööministri Tanel Kiige nahka, kes pole siiani kogu selle jama peale poliitilist vastutust võtnud.
30. mai õhtu seisuga oli Eesti riiki saabunud 824 750 doosi covid-19 vaktsiini. Terviseameti kodulehe andmetel oli 31. mai hommikul kell 10.30 teostatud kokku 702 986 vaktsiinisüsti. Eeltoodud numbrite võrdluses oli kasutamata 121 764 doosi vaktsiini. Kui võtta sellest jäägist maha ka Astra Zeneca jääk ca 70-75 000 doosi, siis oli 31. mai hommikuks süstimata ka ca 46 000 doosi teisi vaktsiine. Süstimata dooside jääk on olnud üle 100 000 doosi mitu nädalat. Sel nädalal tuleb juurde 120 990 doosi vaktsiini, neist 63 390 Pfizer ja Moderna kokku ning ka sellest plaanitakse panna pooled kappi.
Nendest andmetest lähtuvalt palus Martin Helme riigikontrolöril välja selgitada, kus nimetatud vaktsiinidoosid asuvad; millistele tervishoiuteenuste osutajatele ja kui palju on vaktsiinidoose väljastatud; milline on vaktsiinidooside kasutamise seis tervishoiuteenuste osutajate lõikes, laojääk, riknenud dooside kogused; samuti välja selgitada kõikide Astra Zeneca vaktsiinidooside säilivustähtajad.
„Kokkuvõttes palun teostada kontroll ja esitada detailne ülevaade, kuidas on võimalik nii suure jäägi olemasolu, kas doosid on reaalselt olemas, kelle juures need seisavad ning milline on riknenud dooside kogus riigis,“ kirjutas Helme.
Septembri alguses saabus vastus, kus Janar Holm põhjendas nii pikka viivitust tõigaga, et sotsiaalministeeriumile saadetud päringusse koondati erinevaid küsimusi seoses vaktsineerimisega, mis olid seotud teiste Riigikontrollile esitatud päringute ja kavandatavate aruannetega.
Holm kinnitas, et Helme esitatud arvud on kooskõlas sotsiaalministeeriumi esitatud andmetega.
Kasutamata vaktsiinidoose oli 31. mai 2021. aasta seisuga kokku 119 418 (sh 72 927 AstraZeneca vaktsiinidoosi). Neist 23 378 doosi olid tervishoiuteenuste osutajate valduses ning 96 040 doosi olid Terviseameti kesklaos ja Terviseametile COVID-19 vaktsiinide ladustamise ja laialiveo teenust osutava lepingupartneri juures.
Võrdlusena oli näiteks 5. juuli 2021. a seisuga kasutamata kokku 275 583 vaktsiinidoosi (sh 118 202 AstraZeneca vaktsiinidoosi). Neist 34 147 doosi olid tervishoiuteenuste osutajate valduses ning 241 436 doosi olid Terviseameti kesklaos ja Terviseametile COVID-19 vaktsiinide ladustamise ja laialiveo teenust osutava lepingupartneri juures.
Sotsiaalministeeriumi edastatud ülevaade põhjal ei ole võimalik tuvastada, kus täpselt asusid 31. mai 2021. a seisuga tervishoiuteenuste osutajatele tarnitud, kuid kasutamata üle 23 343 vaktsiinidoosi. Tabelis on mitme tervishoiuteenuse osutaja puhul manustatud dooside hulk suurem kui tarnitud dooside hulk ning seetõttu tervishoiuteenuse osutaja arvestuslik laojääk negatiivne. Sotsiaalministeerium selgitas tabeli kommentaarina: „Juhime siinjuures tähelepanu, et TTO-d koostasid vaktsiinide tellimisel ka ühistellimusi, kus üks TTO tellis vaktsiini ka mitme väiksema TTO jaoks (näiteks maakonnahaigla tellimuses kajastusid ka hooldekodude tellimused, kuigi vaktsineerimist teostas hooldekodu õendusteenuse osutaja või koos töötavate perearstinimistute tellimuse tegi üks juriidiline isik, kuid tellitud vaktsiinidega vaktsineeriti kõigi koos töötavate perearstinimistute inimesi). Seepärast on asutusi, kes on vaktsineerinud, kuid keda ei ole tarnete saajate loendis.“
Riigikontrolör nentis, et see selgitab seda, kuidas said vaktsineerida need tervishoiuteenuse osutajad, kellele vaktsiini ei tarnitud. Teiste tabelis esitatud ridade kohta see kommentaar selgitust ei anna. Sotsiaalministeerium selgitas täiendavalt, et mõne tabelis toodud rea puhul on negatiivse laojäägi põhjuseks tõsiasi, et viaalidest saab enamasti rohkem doose kui on dooside arvestuslik hulk. Seega ei olnud vähemalt 31. mai 2021. a seisuga sotsiaalministeeriumil täpset ülevaadet selle kohta, kus asuvad tervishoiuteenuste osutajatele edastatud, kuid kasutamata vaktsiinidoosid. Sotsiaalministeerium selgitas täiendavalt, et kasutamata dooside eest vastutas ja vastutab doosid tellinud tervishoiuteenuse osutaja ka juhtudel, kui need edastati süstimiseks teisele tervishoiuteenuse osutajale kas muul või samal aadressil (nt üks perearst teisele perearstile, haigla perearstile, vm).
Sotsiaalministeeriumil puudub ka terviklik ülevaade riknenud dooside (sh kasutamata jäänud doosid avatud viaalides või viaalide käsitlemise tõttu kaotsi läinud doosid) kogusest. Neil on ülevaade Terviseameti kesklaos ja Terviseametile COVID-19 vaktsiinide ladustamise ja laialiveo teenust osutava lepingupartneri juures kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiinidooside kohta. 5. juuli 2021. a seisuga oli riknenud: Pfizer/BioNTech – 102 doosi; Moderna – 10 doosi; AstraZeneca – 68 600 doosi.
Samas puudub ülevaade tervishoiuteenuste osutajate juures riknenud vaktsiinidooside kogustest. Sellist infot jooksvalt ei koguta. Sotsiaalministeeriumi vastuses Riigikontrollile on kirjas: „Vastavalt sotsiaalministri määrusele esitab tervishoiuteenuse osutaja Terviseametile iga aasta 5. jaanuariks eelmisel kalendriaastal immuunpreparaatide mitmedoosiliste viaalide kasutamisest tulenenud kadude arvestuse. Vaktsineerijad on teavitanud Terviseametit jooksvalt COVID-19 vastaste vaktsiinide hoiustamise ja transpordi nõuete kõrvalekalletest või nende kahtlustest, kuid Terviseametil puudub tänase seisuga terviklik ülevaade tervishoiuteenuse osutajate juures kasutuskõlbmatuks muutunud COVID-19 vastastest vaktsiinidoosidest. Tulenevalt COVID-19 vastase vaktsineerimise prioriteetsusest on Terviseamet ette valmistamas pöördumist vaktsineerijate poole, et saada COVID-19 vastaste vaktsiinide kaost vaheülevaade.“.
Sotsiaalministeeriumi täiendava selgituse kohaselt on Terviseamet palunud vaktsineerijatel esitada alates septembrist COVID-19 vaktsiinide kadude kohta igakuise ülevaate.