05.10.2021
Aat Purje, Gerli Räni, Helen Rebane, Elar Niglas, Tairo Jürisson, Eino Rantanen
Kohalikel valimistel kandideerib rahvuskonservatiivide ridades ka palju noori. Uurisime, mis uut põlvkonda poliitikas motiveerib ning mida nad rahvaesindajatena korda saata tahavad.
Helen Rebane on 25-aastane Tartu Ülikooli ajaloo eriala magistrant. Ta on sündinud ja kasvanud Vana-Võromaa metsade vahel. KOV valimistel veab ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirja oma kodukohas Kanepi vallas.
Helen ütleb, et on poliitikas sooviga parandada eestlaste elujärge ning esindada ka nende häält, kes seda ise teha ei julge.
Heleni poliitiline teekond algas päris noorelt – kuus aastat tagasi liitus ta Sinise Äratusega ning aasta hiljem juba EKRE-ga. Ta on olnud noortekogu esimees ning tegutseb praegu EKRE Kanepi valla osakonna juhina ja ringkonna juhatuse liikmena.
„Noored on nii rahva kui ka erakondade püsimajäämisel esmatähtsad. Mul on hea meel näha, et Eestis on üha rohkem rahvuslikult meelestatud noori. Olgu selleks siis mure eesti rahva püsimajäämise pärast või vastuhakk tänapäeva peavoolule, EKRE ja Sinine Äratus pakuvad platvormi ühiskonnas kaasa rääkimiseks ning võimalusi leida sel teekonnal palju mõttekaaslasi,“ ütleb Helen.
„EKRE on Eesti poliitikas ainus jõud, kes seab oma rahva võõrastest ettepoole ega lähe kaasa erinevate föderaliseerimisplaanide ning muude Euroopas ja maailmas levivate suundumustega. Minu jaoks on kõige olulisem, et eesti rahvas ja eesti keel püsima jääksid ning ma soovin, et saaksime veel pikalt olla peremehed maal, mida oleme pidanud nii palju kordi erinevate vallutajate käest tagasi võitma.“
Kanepi vallas loodab Helen pakkuda EKRE nimekirjaga alternatiivi Reformierakonna korruptiivsele ainuvõimule ning viia vallavolikokku eestimeelne ja näoga rahva poole suunatud valitsemine.
Eesti-soome segaperest pärit Eino Rantanen on 21-aastane üliõpilane ja EKRE noorteühenduse Sinine Äratus esimees. Ta pürgib Tartu linnavolikokku.
Poliitikaga hakkas ta aktiivselt tegelema 2019. aasta alguses, kui liitus Sinise Äratusega. Huvi poliitika vastu oli aga tekkinud juba paar aastat varem. Lõpliku ajendi liitumiseks andsid Soomest Eestisse kolimine, uued tutvused ja tahe midagi suuremat korda saata, samuti soov panustada rahvusliku maailmavaate edendamisse.
Eino liitus EKRE-ga 2020. aastal, sest nägi erakonnas suurt potentsiaali nii enda kui ka terve Eesti jaoks. „Noore rahvuslasena pakkus mulle eelkõige huvi EKRE ideede uudsus, kuid ka põhimõttekindlus, otsekohesus ning otsuskindlus eesti rahva ja riigi huvide kaitsel,“ ütleb ta.
„Liberaalne sotsiaalpoliitika, materialistlik progressiusk ja võõrastele võimudele pugemine, nagu seda on teinud praegune ja varasemad valitsused, ei ole mingilgi määral Eesti riigi ja rahva jaoks tulevikku kindlustavad ega jätkusuutlikud. Soovin tuua tagasi selle vaimu ja need põhimõtted, mis on läbi sajandite meie rahvust edasi kandnud – võitlustahe, iseseisvus ja järeleandmatus.“
Eino soovib Tartu linnavolikogus edendada Tartu positsiooni eesti rahvusluse hällina ning säilitada linnaruumi esteetilist terviklikkust ning rohealasid.
EKRE praegune noortetoimkonna esimees Aat Purje liitus erakonnaga, kui oli noor abiturient. Ta ütleb, et tuli poliitikasse, sest tahab seista eestluse idee säilimise eest.
„2014-2016 lahvatanud rändekriis pani paljud meist mõtlema iseseisvuse taastamise ja laulva revolutsiooni ajal rahvast ühendanud ideedele. Korraga ei olnud neist rahvast liitnud ideaalidest põrmugi järel. Jäi üle üksnes varrukad üles käärida ja tõdeda, et kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga,“ ütleb ta.
Aat on omandanud bakalaureusekraadi riigiteadustes ja jätkab praegu õpinguid magistrantuuris politoloogia erialal. Aastatel 2019-2021 töötas ta Riigikogu esimehe büroos poliitilise nõunikuna ja koordineeris tänavu suvel erakonna presidendikampaaniat.
„Võib öelda, et EKRE on oma noored alati hästi vastu võtnud. Praegu juhivad mitmeid erakonna piirkondlikke üksusi just noored. Hiljuti tõmbasime käima ka erakonnasisese noori koondava toimkonna, et aktiivsemaid erakonna tegemistesse rohkem rakendada.“
Aat kandideerib kohalikel valimistel oma kodukandis Pirital juba teist korda. „Kuigi kohalike valimiste teemad on väga kogukonnakesksed, on just kohalik tasand see, millest algab kodaniku suhestumine oma riigiga,“ ütleb Aat. „Pirita linnaosa probleeme ilmestab suuresti keskerakondlik juhtimiskultuur. Mitmete arenduste puhul võidutsevad kinnisvaraarendajate kitsad ärihuvid kohalike elanike vastuseisust hoolimata. Tallinna volikogus on vaja rahva häält ja seda ma sinna viima lähengi.“
23-aastane Elar Niglas veab kohalikel valimistel EKRE nimekirja Türi vallas. Samuti juhib ta sellest aastast alates EKRE Järva- ja Viljandimaa ringkonda, olles noorim ringkonnajuht kogu erakonnas. Erakonnaga liitus ta juba üle nelja aasta tagasi, kui tegi kaasa 2017. aasta kohalikel valimistel, mille tulemusena osutus valituks Türi vallavolikogusse.
„Läksin kohalikku poliitikasse, sest nägin, kuidas allaheitlik vallajuhtimine ei lase minu kodukoha potentsiaalil täielikult realiseeruda,“ ütleb Elar. „Kohalike murede lahendamisele lisaks pidasin oluliseks, et rahvuskonservatiivsete noorte häält oleks ühiskonnas rohkem kuulda.“
Elari sõnul on EKRE ainus valik põhimõttekindlatele ja julgelt patriootlikele noortele, kes kannavad endas rahvuslikke ning konservatiivseid väärtusi.
„Olen rahvuskonservatiiv, sest pean oluliseks seista selle eest, et meie rahvuslik eneseteadvus, mis tuleneb meie päritolust, keele- ja kultuuriruumist, püsiks igavesest ajast igavesti. Usun, et saame elada täisväärtuslikku elu just siis, kui meis tärkab rahvustunne, mis on aluseks orgaaniliselt toimivale ühiskonnale, kus suudetakse tagada turvalisus ja eneseteostus igale eestlasele.“
Elar ütleb, et kohalikus volikogus on tema üheks eesmärgiks võidelda allaheitliku suhtumisega, mis paneb vallajuhte iga suurema väljakutse ees alistuma.
„Meil peab olema julgust, et seista kodulähedaste koolide säilimise, jätkusuutliku rahvastiku- ja regionaalpoliitika ning teiste meie jaoks eksistentsiaalsete küsimuste eest. Elu peab olema võimalik igas Eesti nurgas.“
Gerli Räni on Põltsamaalt pärit 22-aastane neiu, kes lõpetas Tallinna Ülikoolis ajakirjanduse eriala ning on praegu praktikal Jaak Madisoni büroos Brüsselis, Euroopa Parlamendis.
Maailmas ringi käinuna peab Gerli siiski kõige armsamaks oma kodukohta Põltsamaal, mistõttu kandideerib ta ka sealsesse volikokku.
Poliitika hakkas Gerlit huvitama juba 15-aastaselt. „Mõnel on kirg jalgpalli, vehklemise või ralli vastu, aga minul poliitika vastu,“ ütleb ta ja lisab, et EKRE-s on ta maailmavaate pärast. „Teadsin juba gümnaasiumis, et peaksin sinna kuuluma. Erakonnas on palju inimesi, kelle mõtted ühtivad minu omadega.“
Gerli arvab, et temas on rahvuskonservatiivi ilmselt rohkem kui teistes temavanustes. „Minu jaoks on olulised kultuur ja traditsioonid, samuti ühiskonna stabiilsus ja perekond.“
Milline on Gerli poliitikuideaal? „Arvan, et poliitik peab ennekõike olema suure südamega inimene.“
24-aastane Saaremaalt pärit Tairo Jürisson on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ja töötab praegu Brüsselis Euroopa Parlamendis rahvuslasi koondava ID fraktsiooni nõunikuna.
Ta kandideerib kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna volikokku, sest ei soovi, et Tallinn muutuks samasuguseks multikultuurseks keskuseks, nagu seda on mitmed Lääne pealinnad.
„Brüsselis töötades näen, millist Tallinna ma ei taha. Eesti pealinn ei tohi saada kohaks, kus sisserännanud on enamuses, eesti keelt kuuleb aina vähem ja kuritegevus on tõusuteel,“ ütleb Tairo, kes on töötanud ülikooli kõrvalt kolm aastat turvamehena ja teab hästi, kui oluline on turvalisus – ilma selleta ei ole võimalik nautida vabadusi ega võimalusi. „Tallinn vajab Eestit armastavat erakonda, et saaksime tunda end oma riigi pealinnas koduselt ja turvaliselt.“
Tairo liitus EKRE-ga, kuna leidis, et teiste peavooluerakondade ideed toovad kaasa Eesti rahvusluse ja riigi allakäigu. „Pean silmas nende immigratsiooni soodustavat poliitikat, agressiivset LGBT+ ideoloogiat ja rohehullust, mis ei päästa emakest Maad. Vasakpoolsete rohepoliitika tulemusel teeb elektrihind rekordeid, on toonud kaasa rohepesu ja tekitanud tehislikud CO2 kvoodid selleks, et majandust ümber korraldada. Liberaalsete erakondade soov võtta vastu vihakõne seadusi näitab, et sõna ei ole nende arvates enam vaba.“
Tairo leiab et Eesti rahvusluse säilimiseks on vaja eestlust armastavat erakonda ja EKRE on just selline erakond.