09.10.2021
Liivakella prototüüp
EKRE toetab maailma suurima liivakella püstitamist turismiatraktsioonina Rakvere kesklinna.
Liivakella prototüüp on idee autoril, Tartu kunstikooli lõpetanud Rakvere disaineril Priit Verlinil juba ammu valmis ning seisab Rakvere linnavolikogu ruumis, kuid seni pole keegi projektile veel konkreetset käiku andnud.
„See on kõige odavam asi, millega üldse on võimalik inimesed linnuse juurest Rakvere kesklinna meelitada. Ja seal, kus on inimesed, saab teha äri,“ toob Verlin näite. „See hakkab linnale reaalselt raha sisse tooma.“
Tippaastatel külastas Rakvere linnust kaugelt üle 50 000 inimese aastas. Kui nendest pooled oleks tulnud ka kesklinna ja kulutanud igaüks minimaalselt viis eurot, oleks liivakell juba kahe aastaga oma maksumuse linnale tagasi teeninud. Seejuures on selle kineetilise skulptuuri ülalpidamiskulud olematud.
„Kui oled kusagil reisil ja sulle öeldakse, et siit kümne minuti kaugusel asub maailma kõrgeim liivakell, mis end igal täistunnil pöörab, kas jätaksid selle atraktsiooni vaatamata?“ küsib Verlin.
Elu tagasi toomine Rakvere kesklinna on olnud mitmetel valimistel erinevate erakondade programmis, kuid seni pole midagi muutunud. „Nüüd plaanib kohalik suurettevõtja Oleg Gross kesklinna kõrghoone ehitada ning moodne liivakell sobiks sinna kenasti, lisaks on mitu kesklinnas tegutsevat ettevõtjat avaldanud valmidust ideed rahaliselt toetada,“ kiidab mõtet Rakvere EKRE nimekirjas kandideeriv ajakirjanik Aarne Mäe.
„Projekti järgi näitab kineetiline kellatorn kahte aega: üks ütleb meile, et kiirusta, muidu jääd hiljaks, teine aga ütleb, et ära nn arvuaega liialt tähtsusta, sest kõik oluline meie elus on tegelikult ajatu.“
Aarne Mäe sõnul nägi detailplaneering ette, et kellatorn tuleb Rakvere bussijaama taha. „See asukoht ei ole aga kõige parem valik, sest jääb linnasüdamest eemale. Samuti ei ole mõtet püstitada posti, mis näitab lihtsalt aega ja midagi põnevat rohkem ei juhtu. See „post“ peab olema atraktiivne, eriline ja saama maamärgiks.“
Kavandatud liivakell ei ole klassikalise liivakella kujuga. Kuid sellel on mitu kõrvuti voolavat voogu, mis moodustavad üheskoos rõõmsa, elujaatava liivakose, mida on võimalik muuta erinevat värvi valgusega veelgi mängulisemaks.
Kella kõrgus maast on umbes kümme meetrit ja pöörleva osa pikkus kuus meetrit. Kella sisemusse on võimalik installeerida helikandja, mis mängib igal täistunnil enne kella pööramist meloodiat, näiteks Rakverest pärit Arvo Pärdi muusikat või mõnda spetsiaalselt konkursi korras komponeeritud lugu.
Kella konstruktsioon valmistatakse terasest, mis omakorda kaetakse musta klaasiga. Kella kogukaal on umbes kümme tonni, mistõttu tuleb kellale rajada korralik alusvundament.
Pöörleva osa väändemoment on suur ja tehnika, mis kogu seda seadet pöörama paneb, on kulukas. Tegemist on mitme firma koostöös valmiva insenertehnilise disainiobjektiga. Sarnast mehhanismi ei ole mitte kunagi varem valmistatud. Kellatorn on projekteeritud nii, et kõik osad on lihtsalt vahetatavad. Liivakella orienteeruv maksumus on ligikaudu 300 000 eurot.