29.10.2021
Rakvere keskväljak
Nagu Lääne-Virumaal asuvast Vao pagulaskeskusest veel vähe oleks. Nüüd käivitub homopealinna kuulsuse saanud Rakveres niinimetatud pilootprojekt, mille eesmärk on toetada linna õppima ja töötama asunud uussisserändajaid, kelle igapäevane keel pole eesti keel, samuti peresid, kes on naasnud Eestisse pärast mitmeaastast eemalolekut.
Pärast seda, kui Rakverest on ära läinud Vene sõjaväelased ja nende pered ning seal pole enam ammu ka venekeelset kooli, ähvardab senist eestimeelset linna Isamaa ja Keskerakonna juhtimisel rahvaste paabel. Loomulikult pole selle plaani kohta linnaelanikelt endilt midagi küsitud.
Projekti partnerid on linnavalitsus ja kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond, teatas Rakvere linnavalitsuse pressiesindaja täna.
“Eestisse elama asuvate inimeste kohanemist toetavad koordinaatorid nii Tallinnas kui Tartus, samas on üha enam Eestisse tulevaid inimesi asumas elama ka väiksematesse Eesti piirkondadesse nagu näiteks Rakvere,” ütles kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman. “Meie jaoks on oluline koostöö kohalike omavalitsustega, et omavalitsused saaksid toetada uute tulijate sisseelamist. Samas on oluline tegeleda ka kohalike inimeste ja kogukondadega, selgitada uussisserändajatega seotud põhjuseid, hirme ning aidata kaasa nende lõimumisele ja kontaktide loomisele eestlastega.”
Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deketi sõnul tuleb uude riiki või tagasi oma koduriiki kolides kogu perel kohaneda uute olukordadega, õppida tunda kohaliku elu, haridus- ja sotsiaalsüsteemi. “See on päris keeruline protsess nii laste kui ka täiskasvanute jaoks,“ märkis Suun-Deket.
Projekti raames koondatakse esmalt info, kui palju on Rakveres ja Lääne-Viru maakonnas üldse teiste riikide kodanikke ja kuidas nad on siin kohanenud, milliseid toetusi ja võimalusi saaks veel luua, et nende kohanemine läheks kiiremini. Rakvere linnavalitsuses alustab peagi tööd juhtumikorraldaja, kelle peamine ülesanne on toetada sihtgruppi kuuluvaid inimesi, luua neile tugivõrgustik ja toetada neid iseseisval toimetulemisel.
Kuid see pole veel kõik – lisaks soovib Kersti Suun-Deket luua Rakverre koguni sisserännanud noorte emade beebiklubi.
Loomulikult läheb see kõik ka maksumaksjale maksma. Projekt kestab kuni 2022. aasta lõpuni ja selle tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja riigieelarvest.
Allikas: BNS