31.10.2021
Praegu elab pool miljardit aafriklast ilma elektrita, aga ka nemad soovivad saada soodsat elektrit, mida paraku saab vaid fossiilset kütust kasutades.
31. oktoobril Glasgow’s algaval ÜRO rahvusvahelisel kliimakonverentsil COP26 püüab maailma eliit ilmselt taas tulla välja ambitsioonikate plaanidega, kuidas kahandada süsinikuheidet, samal ajal lükkab taanlane Bjorn Lomborg tagasi väited, nagu valitseks maailmas eksistentsiaalne kliimaoht ja hoiatab, et tegelik oht planeedile ja inimestele on hoopis kliimapaanika.
Bjorn Lomborg on isiku-, majandus- ning poliitilise vabaduste põhimõtteid kaitsva mittetulundusühingu Copenhagen Consensus president ja Stanfordi ülikooli Hooveri instituudi külalisprofessor. Tema sulest ilmus hiljuti raamat „False Alarm: How Climate Change Panic Costs Us Trillions, Hurts the Poor, and Fails to Fix the Planet“ (Valehäire: kuidas kliimamuutuste paanika läheb maksma miljardeid, kahjustab vaeseid ega aita kaasa planeedi paremaks muutmisele).
The Wall Street Journal arutleb ÜRO kliimakonverentsi eel mõnede Lomborgi kommentaaride üle. „Vaadates Glasgow’s toimuva kliimakonverentsi eel ilmuvaid meediakajastusi, jääb mulje, nagu oleks maailma tabanud Piiblis kirjeldatud nuhtlused – tulekahjud, üleujutused, tormid, põud ja haigused. Kuid nagu Bjorn Lomborg oma raamatus selgitab, tekitab globaalne soojenemine küll probleeme, kuid tegemist ei ole päris kindlasti niisuguste katastroofidega, nagu neid esitleda püütakse. Kohati on hoopis aktivistide pakutavad ettepanekud palju hullemad kui see, mida püütakse vältida.“
Lomborg väidab, et inimkond on lahendanud viimase sajandi jooksul palju ohtlikumaid probleeme kui kliimamuutused ja saab probleemide lahendamisega hakkama ka edaspidi. Tema sõnul kliima küll muutub, kuid muutuda suudavad ka inimesed. Kliimasoojenemise tõttu kannataks kõige enam just vaesem elanikkond (nälg, haigused, kuumus).
Kuid kliimaaktivistide pakutavad meetmed mõjutaksid neidsamu vaesemaid inimesi veelgi negatiivsemalt. Lomborg toob näitena alatoitumise – tänu majanduskasvule on näljasurma surnud inimeste arv viimase 30 aasta jooksul väga palju vähenenud ja väheneks sarnaselt jätkates veelgi. Ning ehkki kliimamuutused võivad seda tendentsi veidi aeglustada, tooks majanduskasvu pidurdumine kaasa veel vähemalt 80 miljoni inimese vaesusesse langemise, mis omakorda tähendaks uusi alatoitumisest tingitud surmasid.
Just arengumaade ning maailma vaeste soov saada ligipääs odavale energiale (fossiilkütustele) on põhjus, miks süsinikuemissioone niipea vähendada ei õnnestu. Praegu elab pool miljardit aafriklast ilma elektrita, aga ka nemad soovivad saada elektrit. Võrdluseks – California kasutab igal aastal basseinide ja mullivannide soojendamisele rohkem elektrit kui 44 miljoni elanikuga Uganda kõige peale kokku.
Lomborg viitab ka asjaolule, et ehkki kliimaaktivistid on püüdnud metsatulekahjude ohtu väga suureks puhuda, on metsatulekahjude arv tegelikult vähenenud. Tema sõnul tunnistab isegi Maailma Looduse Fond oma statistikale tuginedes, et aastast 1900 on ülemaailmsete metsatulekahjude arv tegelikult pidevalt vähenenud. Ehkki metsatulekahjud võivad inimesi edaspidi rohkem ohustada, on selle põhjuseks peamiselt asjaolu, et suureneva elanikkonna tingimustes asub üha rohkem inimesi elama piirkondadesse, kus metsatulekahjud on alati olnud tavapärased. Küll aga ei näita mudelid metsatulekahjude alla jääva maa-ala suurenemist.
Lomborg leiab, et kontrollimatute kliimamuutustega silmitsi seistes tuleks lasta inimestel endal lahendusi leida, mitte suruda peale ülemaailmseid korraldusi, mis lõppkokkuvõttes toovad kaasa rohkem kahju kui kasu. „Meile kõigile oleks parem – nii arenenud maailmale kui ka arengumaadele – kui Glasgow konverentsil ei võetaks vastu äärmuslikke kliimaregulatsioone,“ järeldab Wall Street Journal.
Allikad: Wall Street Journal, Breitbart