Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti tänavuse välispoliitika edusus näib peituvat mitte tegudes, vaid ilu- ja paljusõnalisuses

-
23.12.2021
Välisminister Eva-Maria Liimets leiab, et põgenikke vastu võtval Eestil jagub raha ka Moldovale.
© Uued Uudised

Välisministeerium raporteerib oma töövõitudest, mis tuletab meelde rohkem kui 30 aasta taguseid aegu.

BNS vahendab: Välisministeerium täitis tänavu kõik valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärgid Eesti välispoliitika edendamiseks ning Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamiseks.

Mida siis valitsus ja välisministeerium eesotsas Eva-Maria Liimetsaga ära tegid?

Liimets iseloomustab kõigepealt olukorda: “Välispoliitilise töö tegelikku sisu ja sihti näitab selgelt meie möödunud aasta jooksul muutunud julgeolekukeskkond, mis nõuab Eestilt kohanemisvõimet ja nutikust, et tulla toime nii tavapäraste ohtude kui ka uutmoodi keeruliste olukordadega.”

Tegelikult on julgeolekukeskkond muutunud juba väga pikka aega ning viimasel aastal on sellele vaid ohtlikke momente lisandunud.

Millised on saavutused? Välisminister Liimets tõi praegust julgeolekuolukorda arvesse võttes olulise saavutusena välja Eesti järjepideva ja eduka töö Euroopa Liidu ja NATO põhimõttekindla poliitika hoidmisel.

„Samuti tegelesime tõsiselt meie heade liitlassuhete arendamisega näiteks Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ning Balti ja Põhjala riikidega. Osalesime ka aktiivselt NATO tuleviku üle toimuvates aruteludes, et tugevdada meie ühist julgeolekut, heidutus- ja kaitsehoiakut ning euroatlantilist sidet,” rääkis välisminister.

Kõike seda võib kokku võtta üsnagi napisõnaliselt – käisime palju ringi ja rääkisime palju. Kui aga üldistest tulemustest rääkida, siis alles kirjutas Delfi: “Bloomberg: Biden ajas NATO idatiiva Venemaale läbirääkimiste pakkumisega marru.” Kus näeb Liimets siin edukat poliitikat? Lääneriigid räägivad üksteisest mööda nii Nord Stream 2 gaasijuhtme, Venemaaga läbirääkimiste, Ukraina abistamise kui ka paljudes muudes küsimustes, mis Eesti turvalisust küll ei suurenda.

Liimets märkis ära ka Eesti tegevuse Afganistani suunal. „Hoolimata sellest, et meil puudub kohapealne esindus, saime edukalt hakkama Talibani võimuletulekuga hädaohtu sattunud Eesti koostööpartnerite väljatoomisega Afganistanist. Samuti hoidsime ÜRO Julgeolekunõukogus Afganistani teemajuhina järjepidevalt tähelepanu riigis toimuval ja koordineerisime nõukogu ühiseid sõnumeid,“ sõnas välisminister.

Eesti oli edukas Afganistani suunal, sest tõi sealt ära grupi läänelikku ideoloogiat levitavaid afgaane? Samas unustab välisminister ära  oma soovituse hakata otsima “ühisosa” hukkamisi alustanud Talibaniga.

Liimets tõi välisministeeriumi lõppeva aasta saavutustena välja veel reisimisvõimaluste ja kiire konsulaarabi tagamise COVID-19 tingimustes, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse asutamise ning panuse ELi pikaajalise eelarve läbirääkimistesse, millega tagatakse vajalik rahastus Rail Balticu projektile ning toetatakse selle kaudu Eesti inimeste elujärge ja riigi arengut.

Kuidagi kõhn on see saavutuste pagas. Eriti kui selles on ära nimetatud veniv ja kahtlase taustaga Rail Baltic. Üldiselt aga piirdus välisministeeriumi töö jututubades käimisega.