13.01.2022
Tallinn on muutunud venekeelseks ja seal on juba raske ainult eesti keeles hakkama saada. Pilt on illustratiivne.
Orientalist ja ühiskonnateadlane Peeter Espak kirjutab sotsiaalmeedias ja Steve Hankele tuginedes viimase 40 aasta kõrgeimast inflatsioonist, mis on alles tõusuteel.
“Majanduses tuleb usaldada ainult neid teadlasi või ka praktikuid, kelle etteennustused on varasemalt paika pidanud, sest suure tõenäosusega on ka just juba varem täpselt või edukalt asju ette ennustanute väited paikapidavad ka tulevikus. Kõik muu on valdavalt lihtsalt tühi jutt ja vaht, sõltumata uhkest tiitlist ja tsiteeringumullist, mis on suuresti tekkinud samuti mööda pannud teiste tühja juttu ajanute poolt – loeb eranditult tulemus!
Johns Hopkinsi ülikooli majandusprofessor ja kunagine Eesti rahandussüsteemi üks loojaid Steve Hanke (tollal Stockholmi professor), kelle öeldut olen pikalt jälginud, on olnud selgelt üks sisukamaid ning ka täpsemaid olukordade kirjeldajaid. Eriti inflatsiooni osas – ning loomulikult ka selgitajana, et keskpankade hetke õigustused, väited ja loogika on eelkõige propaganda ja PR, mida kahjuks kipub tõsiselt võtma ka ajakirjandus ning isegi kaasaja poliitikud, kel tihtilugu enam rahandusalaseid teadmisi ei ole.
Täiesti ilmselge, et inflatsioon on seotud eelkõige “money supply”-ga – ning jutud tarneahelatest kui peamisest faktorist nagu ka nende taastumisel üleminevast inflatsioonist on selge häma. Intresside tõstmine väljaspool pisikosmeetikat ilma katastroofilist majanduskriisi esile kutsumata pole aga võimalik. Ka suur inflatsioon jääb edaspidi veel püsinähtuseks pikka aega – kuniks avalikkuse pahameel ehk sunnib muutusi läbi viima.
Hanke välja toodud võimalust intresside liialt järsust tõstmisest keskpanga paanikasse sattumise tõttu, mis tooks kaasa aga väga koleda kriisi, muide samas ei saa samuti üldse välistada, kuigi pigem selline võimalus on vähemtõenäoline. Igaljuhul kehtib kõik Hanke öeldu üldjoontes ka Euroopa kohta, kelle käed siiski on veelgi rohkem seotud kui USAs. Euroopa puhul pole aga ilma ELi potentsiaalselt hävitamata (lõunaosariikide nukker olukord) võimalik suurt miskit teha.
Eestil pole antud olukorras ette võtta miskit muud, kui saabuvat ette teades ja ärakasutades laveerida (sh laenamise osas) – ehk üritada võtta meist täiesti mittesõltuvast olukorrast ise maksimumkasu. Selleks pole kahjuks aga ühtegi natukenegi teistest targemat isikut valitsuses, kes isegi minimaalselt oleks võimeline üldist olukorda hoomama.
Ehk meie valitsus on võimeline ligikaudu Exceli tabeli kõige lihtsamate kalkulatsioonide põhjal otsuseid ellu viima ja samast loogikast lähtudes ka ühe kuu ulatuses ette planeerima, aga kui muutujaid on rohkem kui kaks-kolm ning olukorrad on (ettenähtavalt) keerulised, pole meie hetke suunajatel lihtsalt piisavalt IQ või ka loomingulisuse taset, et rohkem kui kaks-kolm kuud ette mõeldes ühtegi strateegiat või ka taktikat planeerida.
Meie valitsus suudab valitseda maksimaalselt üks kuu ette planeerides – vajalik oleks aga taktikaliselt vähemalt kaks-kolm aastat ettevaatav perspektiiv koos ühtlasi veelgi pikema strateegilise pilguga. Ootan kasvõi ühe sel alal natukene arukama inimese teket valitsusse nagu Kalevi kojutulekut või rukkilille õitselepuhkemist viljapõllule suve hakul!”