21.01.2022
Ylva Johansson, massimigratsiooni ja hübriidsõja eestkõneleja.
Euroopa Liidu sees on pragmaatikud ja ideoloogid erineval arvamusel migratsiooni tõrjumise osas – ühtesid juhib vajaduspõhisus, teisi “sallivus”.
Euroopa Liidu (EL) ja Schengeni riikide siseministrid tegid reedel Leedus ühisavalduse, mille kohaselt ootavad nad konkreetseid samme EL-i välispiiri kaitse tugevdamiseks.
Lähtudes Valgevene migratsioonisurvest Euroopa välispiiridel korraldati Austria, Kreeka, Poola ja Leedu eestvedamisel Euroopa piirihalduse konverents, mille eesmärk on pakkuda lahendusi, mis aitavad tulla toime praeguste kriisidega ja ennetada tuleviku kriise.
Konverentsil osalenud EL-i ja Schengeni riikide ministrid rõhutasid oma sõnavõttudes, et välispiiri valvet tuleb tugevdada. Kohtumisel kokku lepitud ühisavalduses toonitatakse, et EL peab ühtselt, kiirelt ja resoluutselt reageerima kolmandate riikide poolt tahtlikult tekitatud rändesurvele rakendades kõik vahendeid, sh reaalselt mõjuvaid sanktsioone. Ühisavalduse kohaselt on sedasorti rünnete tõrjumisel oluline füüsiliste tõkete ja seiretehnika olemasolu ning kuivõrd kaitstakse kogu EL-i ja Schengeni ala siseturvalisust, siis peab piiritaristu rajamist rahastama EL-i eelarvest.
Niinimetatud Vilniuse deklaratsioonis tehakse muuhulgas ettepanek EL-i institutsioonidele tugevdada võimalusi ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmiseks, vähendada EL-i ja Schengeni alale ebaseadusliku rände tõmbefaktoreid ja suurendada koostööd rände lähteriikidega.
Samas tuleb täiesti vastupidine nõue. Euroopa Komisjoni sisevolinik Ylva Johansson ütles reedel, et migrantide piirilt tagasi saatmine on ebaseaduslik.
“Tõrjumine on selgelt ebaseaduslik. Inimestel on õigus asüüli taotleda,” ütles Johansson Leedus, keda ideoloogilised inimõiguslased on taolise praktika eest kritiseerinud.
Piiri Valgevenest Lätti, Leetu ja Poolasse on alates suvest proovinud ületada tuhanded migrandid, peamiselt Lähis-Idast. Ainuüksi Leedu on piirilt tagasi saatnud 8200 inimest.
Piirkonna valitsused on taktikat õigustanud, öeldes, et see on ainus viis Valgevene korraldatud rändelaine peatamiseks.
Euroopa Liidu idapoolsed liikmed on taotlenud Brüsselilt ka rahastust tõkete rajamiseks piirile Valgevenega. Johansson ütles, et on sellele vastu.
“Kui liikmesriik tahab ehitada tarasid, võib ta seda teha, aga komisjoni kauaaegne seisuskoht on, et müüre või okastraattõkkeid ei rahastata,” lausus ta.
Nüüd on siis paduliberaalist volinik Ylva Johansson sattunud vastuollu EL-i riikide siseministritega ja loodetavasti jääb migratsiooni ja hübriidsõja ergutaja kaotajaks. (AFP-BNS-UU)