10.02.2022
Vaktsiinide tootmine on riskivaba turg.
Meie riigis pole kunagi olnud sellist vastandlikku olukorda, kus meditsiinitöötajaid on samal ajal nii puudu kui ka rekordarv töötute ridades. Pole hullu! Inimene on leidlik ja küll nad tööle saavad! Üks võimalus on jõud ühendada ja hakata ise vaktsiine tootma. See on ka käesoleva kirjutise eesmärk, et aidata orienteeruda alguses keerulisena tunduvates regulatsioonides. Paberimajandus tuleb vaktsiinitootmisele pühendudes endale selgeks teha, aga kui edu saavutate, siis mõelge, milline ninanips endistele tööandjatele ning kolleegidele, kes mõne aasta pärast vabatahtlikult uue ohu seljatamiseks müükidele õla alla panevad!
Võrreldes ravimituruga, mis on tõesti väga karmilt reguleeritud, on vaktsiinimaastikul palju eeliseid paberimajanduse osas. Vana definitsiooni puhul, mis kehtis enne koroonaaega, kus vaktsiin pidi tõestatult aitama vältida haigestumist, oleks asi keeruliseks läinud. Nüüd peab vaktsiin vaid turgutama sutsatu immuunsüsteemi ja see on ikka päriselt lai mõiste, kus vaid taevas ise seab võimalustele piirid.
Niisiis, definitsiooniga pole probleemi. Innovatsiooniskeptikud võivad pidurdada lennukust ketserlike küsimustega, et mis ohutusest saab? Ohutus on oluline teema, sellest ei saa üle ega ümber, aga ka siin on regulatsioone tundes mänguruum piisavalt suur. Olgu kohe öeldud, et mis iganes juhtub, siis tootja ei vastuta. Lisaks ei pea vaktsiinide puhul tegema mingeid uuringuid koostoimete kohta teiste ravimite ega vaktsiinidega, see olekski aeganõudev ja pidurdaks turule jõudmise protsessi.
Tõeline kirss tordil on teadmine, et mitte kedagi ei huvita, mis peale süstimist ollusega kehas edasi saab. Nad isegi ei taha seda teada ja õigesti teevad. Milleks oma meeleolu rikkuda! Maailmas on piisavalt koledusi ja lõppude lõpuks on see meie enda vaba valik, millele oma tähelepanu pöörame. Vaktsiinitootjatelt ei nõuta uuringuid, mis tooksid välja info, palju toodet imendub, millised protsessid vaktsiini komponentidega kehas edasi toimuvad, kuhu salvestatakse, kuidas väljutatakse. Ärge raisake sellega oma aega! Kiire arendusprotsess ja pisut uuringuid ikka ka, sellest täielikult ei pääse, aga põhitähelepanu tuleb suunata tarbija ettevalmistamisele. Kui siin üle nurga kommunikatsiooni osas lasta, siis on investeering maha visatud. Ettevalmistus ise on imelihtne – hirmuta nad surmani ära nii, et kui uus toode turule tuleb, siis nad võtavad kohe süstijärjekorda ja ehitavad veel telke, et oleks mugavam järjekorras seista.
Siiski-siiski, mõned ohutuse ja efektiivsuse uuringud tuleb ikkagi teha, aga uuringu protokolli targalt üles ehitades saab täpselt sellise tulemuse, mida vaja on. Uuringus on kaks gruppi, kus hea tava kohaselt peab üks saama süsti toimeainega ja teine grupp siis füsioloogilist lahust. Siin oleks maru hea, kui saaks hämada nii palju, et kontrollgrupile e. platseebodele saaks mõnda teist vaktsiini sisestada soolalahuse asemel. Nii tundub uus toode oluliselt ohutum, sest igal vaktsiinil on endal kõrvaltoimed, mis soolalahusel puuduvad. Kui soolaplatseebost kuidagi välja vingerdada ei anna, siis on hea mõte keset uuringut anda võimalus platseebogrupil ikkagi kaitstud saada ja nii kaotada igasugune võimalus koguda pikaajalisi ohutusandmeid. Vastupidisel juhul oleksid tulemused müükidele põrmustavad.
Platseebogrupi kaotamise põhjenduseks võib alati tuua, et ebaeetiline on kaitset mitte osalejatele pakkuda ja siiani on olnud kõik meedikud sellega päri. Kes ei ole, need vähesed saab alati välja naerda ja maatasa teha. Kui vaktsiinisüstist on pikem aeg möödas, tunnetuslikult võiks öelda, et paar kuud, siis edasist tervise halvenemist ei seostata sutsuga. Vähk, autoimmuunhaigused, vahet pole, mis ka vaktsiini tõttu hiljem ei tekiks, see ei tule mitte kunagi välja.
Enne uuringu alustamist on aga väga oluline paika panna lõppanalüüsi minevate raportite aken. Kui tundub, et süsti sisu on ikka päriselt ohtlikult välja kukkunud, siis maksab see aken võimalikult lühike seada. Esimesel päeval tekkivatest kõige ägedamatest reaktsioonidest teatatud raportid tuleks igal juhul välja jätta. Need ei mõju kuvandile hästi. Teine päev on kõige rahulikum, kus pikaajalised toimed pole veel avaldunud, nii et ohutusanalüüsi lõppraportisse võiks arvesse minna ainult vaktsineerimise teisel päeval laekunud raportid. Kui tundub liiga riskantne, siis ärge muretsege, kõik on seaduslik ja peale antivaxxerite väikeses kirjas tekste teised ei loe. Isegi mRNA vaktsiinide rasedate uuringus läks see raportite trikk läbi ja kui need seal ei hooli oma rasedatest, siis nad ei hooligi mitte millestki ega kellestki.
Kindlasti maksab uuringusse võtta võimalikult vähe vanemaealisi. Nende häda on see, et nad ei kesta kaua. Isegi, kui süsti põhisihtgrupp on vanemaealised, siis ohutus-ja efektiivsusuuringu enamuse peaks moodustama ikka nooremad. Nende kehad peavad kõigele kauem vastu. Lõpptulemustes maksab gruppide andmeid omavahel segada, et võimalikke kõrvaltoimeid peita. Kui mingid südamega jamad peaksid näiteks esinema just noorematel uuringus osalejatel, siis tasub mitu vanusegruppi koos kuvada. Vähesed hakkavad uurima, aga parem on liigse uudishimu rahuldamine teha võimalikult keeruliseks, et nad lõpuks ei saa ise ka aru, mida otsivad või millest räägivad. Ja taaskord, neid, kes olukorra läbi hammustavad, on nii vähe, et naerge nad lihtsalt välja!
Äpp, kus uuringus osalejad oma kõrvaltoimeid märgivad, tasub teha selline, kus osalejatel on võimalus raporteerida rasketest toimetest vaid anafülaksiat, mis lõppanalüüsist nagunii välja jäetakse ja edasi siis leebeid paikseid kõrvaltoimeid. Ega rahval rohkem polegi vaja teada, paneks nad tarbetult muretsema.
Kui toode juba turul ja vaktsineerimisest pikem aeg möödas, siis elu sees ei hakka keegi halvenenud tervislikku seisundit vaktsiini süüks ajama. See on tõestatult toimiv. Ravimiamet on selles osas parim heausklik koostööpartner ja nii kaua, kui nad süstimisse surnud vaesekestele lahanguid ei hakka tegema, on kõik hästi.
Tundub, et väga kallis tootearendus ei ole ja selles suhtes ongi õigus, kuid turule tulemiseks peab siiski kopsakas eelarve olema, sest lobitöö maksab siin äris kõige rohkem. Kui meedia, suunamudijad ja valitsuste võtmeisikud on ära ostetud ja jutt käib ikka tsentraalsest tasandist, sest ülejäänud lohisevad inertsist kaasa (neil ei tule pähegi autoriteetide otsuseid kahtluse alla seada), siis edasi läheb tõesti nagu lepase reega. Kriitiline mõtlemine on möödanik, see tänapäeval enam innovatsiooni ei takista. Tuleviku pudelikaelaks võib saada vaid tootmine, aga väike defitsiit tuleb nõudlusele alati kasuks.
Kui see artikkel ka ei ärgita erksamaid meedikutest töötuid paberitesse kaevuma ja endale terviklikku pilti regulatsioonidest saama, siis pole midagi teha. Sellisel juhul tuleb endale peeglisse vaadates tunnistada, et tänapäeva teadus polegi teie jaoks. Minge õppige uus amet!
Merike Pila-Peegel