24.02.2022
Henn Põlluaas
Eesti peab astuma suuri samme oma riigi kaitseks, sest ei ole välistatud, et Vene sõjakirves suunatakse ka meie vastu, ütles EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas oma kõnes Ukraina toetusavalduse vastuvõtmisel Riigikogus.
Henn Põlluaas: “Me mäletame lähiminevikust, kui ühe Euroopa suurriigi president ütles, et väikeriigid võiksid kasutada võimalust olla vait. Me teame oma minevikust, mida tähendab olla vait. Me teame, milliseid tagajärgi ja kannatusi see tõi meie rahvale. Me ei ole enam iialgi vait.
Just see avaldus, mis ei ole muuseas sugugi esimene meie parlamendis vastu võetud avaldus Ukraina toetuseks, on üheks märgiks, millega väikeriigid ja väikeriik nagu Eesti saavad oma häält kuuldavaks teha. Seda enam, et nagu ka eelmised meie avaldused, on see üks esimesi rahvusparlamentide poolt vastu võetud avaldusi, mis jõuab kõikidesse, mitte ainult Euroopa, vaid ka teistesse parlamentidesse, valitsustesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Just selliste vabadust ja riikide enesemääramisõigust toetavate avaldustega me saame näidata, et ka väikeriikide hääl loeb ja me ei olegi nii väikesed.
Meil on Ukrainaga suures osas ühine minevik. Me oleme mõlemad olnud totalitaarse inimvaenuliku režiimi okupatsiooni ohvrid. Me oleme mõlemad selle taaga endalt lükanud, saanud vabaks. Ja täna me näeme, et taas ja taas oleme me nendesamade väljakutsete ees. Taas ja taas need väljakutsed, need ähvardused ja rünnakud tulevad täpselt samast suunast, Venemaalt.
Venemaa ei ole iialgi varjanud enda geopoliitilisi ambitsioone. Nende geopoliitilised strateegiad on määratlenud meid, Ukrainast rääkimata, enda mõjusfääri. Nende eesmärk on olnud taastada Vene impeerium. Ja nii on see ka täna. Samamoodi me näeme soovi mängida ümber Euroopa julgeolekustruktuur.
Mulle meeldib Ronald Reagani ütlus presidendina, et kui sa räägid läbi Venemaaga, ühes käes rahutuvi, siis teises käes peab sul olema mõõk. Kahjuks unustati see tõde ära. Palju mugavam ja lihtsam oli see mõõk kappi ära panna ja püüda diplomaatilisel teel probleeme lahendada. Aga me näeme, et sellest ei ole mingisugust kasu, sest kahjuks näeb Venemaa kompromissides, läbirääkimistes ja kokkulepetes vaid vastase nõrkust. Ja seda nõrkust on ära kasutatud. Lisaks Ukrainale on ju rünnatud Gruusiat, ka seal on terved territooriumid anastatud.
Nii nagu Ukraina täna ihkab rahu, vabadust ja puutumatust, toetame meie kõikide rahvaste vabadust, territoriaalset puutumatust ja enesemääramisõigust. Ja nagu Ukraina on valmis võitlema enda iseseisvuse eest, mitte alla andma, hoides selg sirge, nii peame seda tegema ka meie.
Täpselt samamoodi, nagu me seisame Ukraina ja Gruusia territoriaalse terviklikkuse eest, peame me seisma enda territoriaalse terviklikkuse eest. Andsime sisse eelnõu allkirja tagasivõtmiseks sellelt häbiväärselt ja loovutuslikult piirilepingult. Tänases olus ei tule enam kõne allagi, et me seda sõlmiksime.
Ma loodan ka siin ühtset seismist Eesti huvide eest, koosmeelt, üksmeelt meie erakondade vahel, sest ainult sellega me saame näidata, et me tõesti mõtleme ka seda, mida me oma sõnades väljendame, et me seisame tõepoolest kõikide rahvaste enesemääramisõiguse ja territoriaalse puutumatuse eest.
Aga me peame astuma ka suuri samme enda kaitseks, sest ei ole välistatu, et Vene sõjakirves suunatakse ka meie vastu. Me peame kõige kiiremas korras astuma vajalikke samme. Me peame vastu võtma uue kaitsejõudude arengukava. Me peame kiiremas korras võtma riigikaitse laenu. Me peame täitma ja likvideerima kõik enda kaitsevõime lüngad, keskmaa õhutõrje, soomusvõimekus ja nii edasi. Peame tugevdama oma kaitsejõude kõikvõimalikul viisil, samamoodi Kaitseliitu, meie laiapõhjalist riigikaitset ja elanikkonna kaitset, sest ilma selleta ei ole lihtsalt võimalik.
Mul on tõesti hea meel, nagu ka eelkõnelejad on avaldanud heameelt selle üle, et me oleme Ukraina toetusel üksmeelsed. Me kõik loodame, et suurt sõda ei tule ja ka tänane kriis saab üle. Aga meil ei ole selleks mingisugust kindlust.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistades on meil kohane mõtelda ka teistele rahvastele, Ukrainale, ja olla mõtetes nendega, sest ainult üheskoos oleme tugevad ja üheskoos jääme püsima.
Nende mõtetega kutsun ma ka kõiki teid, head kolleegid, tõrvikurongkäigule tähistama Eesti Vabariigi aastapäeva ja avaldama lisaks toetust meie sõpradele Ukrainas.”