27.02.2022
Boris Johnson on Lääne üks hakkajamaid liidreid.
Kogu maailm on sõjalainel ning pole ilmselt märganud, et kui muu Lääs hakkas sanktsioone välja kuulutama alles sõja puhkedes, tegutses Suurbritannia hoolega juba varem.
Otsene sõjategevus läks lahti ööl vastu neljapäeva, aga Postimees kirjutas juba teisipäeval, 22. veebruaril: “Suurbritannia määrab sanktsioonid Vene pankadele ja isikutele.”
ERR kirjutas neljapäeval “Suurbritannia kuulutas välja Moskva-vastased finantssanktsioonid” ning alles reedel kirjutati EL-i ja USA sanktsioonidest. Suurbritannia liigub päev-kaks teistest ees. Enamik lääneriike ootas otsese sõja ära, kuigi oleks vähemalt ettevalmistusi varemgi teha, et sanktsioone saaks kiiresti rakendada.
Suurbritannia peaminister Boris Johnson on ka üks teravamaid Kremli kritiseerijaid. Või nagu kirjutab poliitikavaatleja Peeter Espak: “Vabal maailmal on lõpuks juht! Mitte argpükslik alistumine ja täieliku vaimse tühjuse näitamine, peitudes tühiloosungite ja argliku kiibitsemise kattevarju, vaid otsene ja aus jutt. Just nii peabki Kremli Hüääniga käituma!”
Brittide eeliseks on kindlasti see, et nad ei pea teisi järele ootama, nagu toimub see Euroopa Liidus – see on Brexiti ja iseseisvuse suur eelis. Ühendkuningriik on venelastega tuttav ka Novitšoki- ehk spioonide tapmise skandaalide kaudu ega oma neist idealiseeritud pilti nagu sakslased.
USA puuduseks on nõrk president -Trump poleks kindlasti karmimalt tegutsenud. Kui aga keegi arvab, et Euroopa Liit võiks föderatsioonina olla otsusekindlam, siis ärgu unistagu – Junckeri ja von der Leyeni sugused ei ole juhid ja EL impeeriumina tööle ei hakka.