Tallinna Volikogu EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas kirjeldab sündmusi Ukrainat toetava ja Venemaad hukka mõistva avalduse vastuvõtmise eel, mis sundisid teda erapooletuks jääma.
Mart Kallase sõnul tegid neli opositsioonierakonda algvariandi, mis ka EKRE-le sobis, siis kutsus Tallinna Volikogu esimees Jevgeni Ossinovski neljapäeval kokku redaktsioonikomisjoni, kus osalesid kõikide fraktsioonide esindajad, lisaks temale Kristen Michal (RE), Urmas Reinsalu (Isamaa), Margus Tsahkna (E 200), Raimond Kaljurand (sotsid) ja Kalle Klandorf (KE). Eesmärk oli leida kõikide erakondade ülene tekst, mille saaks õhtusel istungil üksmeelselt vastu võtta.
“Kohe alguses pani Ossinovski meile ette oma versiooni ja arutelu kiskus sinnapoole, et ei olnudki soovi leida kõiki rahuldav sõnastus, vaid saada toetus omale versioonile. Eriti vastukäiv ja vastuvõetamatu oli üks lõik, mis kõlas: “Tallinn on paljurahvuseline linn. Rõhutame, et kõik meie elanikud nende emakeelest ja kultuurilisest taustast sõltumata saavad tunda end Eesti pealinnas turvaliselt, hoida oma keelt ja kultuuri.” See pidi väidetavalt ära hoidma venelaste, ukrainlaste ja eestlaste omavahelise viha ja kutsuma neid rahule! Meie fraktsioon pakkus välja muudatusettepaneku: “Kutsume üles säilitama kodurahu ja hoiduma rahvuslikult ja emotsionaalselt pinnalt üleskerkivatest hinnangutest ja sammudest,” kirjeldab Mart Kallas.
Kahjuks ei leidnud see muudatus Tallinna Volikogu enamuse toetust, kuigi seda toetasid Kallase sõnul peale rahvuskonservatiivide veel kogu Isamaa (isegi Terras), Reformierakond (isegi Paet) ja pooled E 200-st. “Meie kolm ja ka kõik Reinsalu viis muudatusettepanekut hääletati maha. Üks Reinsalu muudatusettepanek nõudis Putini rahvusvahelise kohtu ette viimist ja selle vastu hääletas 42 keskerakondlastest ja sotsidest volikogu liiget,” räägib Mart Kallas.
“74 saadikut hääletas avalduse poolt, olin ainukesena erapooletu. Võin kinnitada, et toetan 95% esitatud avaldusest, kuid üks punkt oli täielikult minu põhimõtete vastu. Avalduses läks see läbi alljärgnevalt: “Rõhutame, et kõik meie elanikud nende emakeelest ja kultuurilisest taustast sõltumata saavad tunda end Eesti pealinnas turvaliselt, hoida oma keelt ja kultuuri.” Antud sõnastus on täielik multikulti ja ei ole absoluutselt teemasse ning läheb vastuollu Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuliga,” selgitab Mart Kallas oma seisukohta.
EKRE soovis ka avalduse teksti: “Osutame koostöös Eesti riigi ja kodanikuühendustega vastavalt Eesti Vabariigi seadustele abi siia saabunud Ukraina sõjapõgenikele, tagades neile ajutiselt, kuni sõjategevuse lõppemiseni Ukrainas ligipääsu haridusele, töövõimalustele ning vajalikele sotsiaalteenustele”, rõhutatud kohad aga lõppotsusesse sisse ei läinud.
Mart Kallas rõhutas oma kõnes ka järgnevaid momente: “Peame lähtuma eeldusest, et see olukord ei ole püsiv, sõda Ukrainas kindlasti lõpeb kuid need otsused jäävad meie tuleviku mõjutama ka peale sõda! Kõik sõjapõgenikega seonduv peab olema lähtuv Eesti Vabariigi seadusandlusest ja sellega vastavuses. /…/ Kindlasti tuleb sõja õuduste eest põgenevaid naisi ja lapsi aidata. Me teeme seda kindlasti. Loomulikult toetame ja aitame neil pärast sõjategevuse lõppemist tagasipöörduda kodumaale, et nad saaksid ülesehitada uuesti elu oma armastatud kodumaal. Emotsioonid on koleda sõja puhul igati arusaadavad, kuid otsused tuleb langetada ratsionaalselt ja arvestadades meie endal olevaid ressursse ja võimalusi. Ukraina sõda ei tohi saada kellelegi argumendiks, millega murendada meie rahvusriiki. Ukraina võitleb vapralt ja nagu on juba korduvalt öeldud, võitleb kogu Euroopa rahu eest. Võitleb meie kõigi eest, ka eestlaste iseseisvuse ning meie vabaduse eest!”
UU