11.03.2022
Sõjapõgenikud
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond hoiatas juba enne sõja puhkemist võimaliku põgenikekriisi eest, kuid valitsusel puudus taaskord läbimõeldud plaan. Nüüd, sõja kolmandal nädalal, ollaksegi Eestis selle probleemiga tõsiselt silmitsi. Väikese riigi vastuvõtuvõimel on piirid ning see paneb surve alla nii sotsiaalteenused kui ka tööturu. Siin enam emotsionaalsed hüüatused ei aita.
Kui alguses ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et Eesti vastuvõtupiiriks on kuni 10 000 põgenikku, siis siseminister Kristian Jaani rääkis, et võetakse nii palju kui tuleb, rääkides ligi 100 000 põgenikust.
Sõjapõgenike teema on väga emotsionaalne, eriti esimeste emotsioonide pealt, kuid näha tuleb reaalseid võimalusi ja piiri. Pikemas perspektiivis kujutab see ka ohtu meile kui rahvusriigile.
Nüüd vohabki meedia sõnumitest, et Eesti linnad on Ukrainast tulevate põgenikega hädas.
Samas palutakse isehakanud abistajaid, kes bussidega piiril ukrainlasi siia toomas käivad, hoog maha võtta.
ERR kirjutab, et riigi vähese abiga Ukrainast saabuvatele põgenikele pole rahul nii pagulasi aitavad organisatsioonid kui ka suuremad linnad, kellel pole enam anda inimestele piisavalt majutuskohti. Riik pakub, et eraviisiliselt enam põgenikke Ukrainast Eestisse ei toodaks, kuigi sotsiaalmeedia kihab hüüatustest, kuidas järjekordne buss või auto Poola piirile head tegema läheb.
Eilehommikuse seisuga on Eestisse jõudnud 12 488 Vene kallaletungi eest põgenenud ukrainlast, kellest 4000 on lapsed. 3002 inimest nendest on enda sõnul Eestis läbisõidul. MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja Inimõiguste keskus on saatnud kirja eri valitsusasutustele nõudmistega, et riigiasutused teeksid plaani, mis saab siis, kui Eesti vastuvõtuvõime nimetatud 10 000 pagulase piir saab täis.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul tähendas esmaspäeval välja käidud ülempiir 10 000 põgenikku, et sellise hulga vastuvõtmisel Eesti senine elukorraldus ei muutu. “Reaalsus on aga see, et kõigile Ukraina kodanikele on Eesti piir lahti ja et neile ja nende pereliikmetele pakume Euroopa Liidu seadustest lähtuvalt ajutist kaitset üheks aastaks, kuni nad saavad oma kodumaale naasta,” rääkis Riisalo, kes on sunnitud nentima, et põgenike hulka peab piirama.
Samas pole valitsus olukorra lahendusel ja asjade korraldamisel suurt kaasa rääkinud.
Nii langeb lisaks MTÜ-dele suur koormus põgenikega tegelemisel omavalitsustele, kelle peamisteks muredeks on nii peagi otsa lõppevad esmased majutuskohad kui ka alaliste elukohtade nappus.
Põgenike majutustega on hädas juba Tallinn, Tartu, Narva, see probleem süveneb iga päevaga.
Praegu on Ukraina põgenike esmased vastuvõtupunktid loodud nelja linna: Tallinnasse, Tartusse, Rakverre ja Pärnusse. Nendesse linnadesse on sotsiaalkaitseameti hankega korraldatud hotellikohad, kus põgenikud saavad ühe kuu peatuda.
Muide, need ei ole mingis suvalised võõrastemajad, vaid kallid lukshotellid, Virumaal näiteks Vihula mõis ja Toila spa.
Pärast kuuajalist Eestis viibimist peaksidki põgenike elukoha ja tööküsimusega tegelema edasi kohalikud omavalitsused.
Sotsiaalkindlustusamet tunnistab probleemi, Suurenenud põgenikevoo taustal tegi sotsiaalkindlustusamet eile oma majutuse plaani ümber. “Probleem on praegu inimeste ümberjaotamises. Tegelesime selle mure lahendamisega täna terve päeva,“ rääkis Kaisa Üprus-Tali sotsiaalkindlustusametist.
Samas tullakse bussidega ka Venemaalt üle idapiiri, kuigi nüüdseks on Eesti Vene kodanikele turismiviisade väljaandmise peatanud.
Põgenikega kaasnevate probleemide hulgas on üks suuremaid tööhõive.
„Ma tahaks kuulda, mis on valitsuse plaan. Ma tean, et reformierakondlased ei suuda varjata oma heameelt selle üle, et Eestisse on üleöö tekkinud tohutu hulk miinimumpalgaga nõustuvaid hädas olevaid inimesi, aga näha pommirahe eest põgenenud Ukraina naistes ja lastes lihtsalt lõputut hulka odavtööjõudu on esiteks ülimalt küüniline nende põgenike suhtes, teiseks tohutuid sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme siin olevatele inimestele tekitav käitumine,“ ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme, lisades, et me peame ausalt ütlema, et meil on oma väiksusest tingitult ees piir, millest rohkem meie ei saa pagulasi vastu võtta. See number ei saa olla kindlasti mitte 100 000.