14.03.2022
Eesti Kaitsevägi
2020. aasta sügisel tahtis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond vägisi anda Kaitseministeeriumile 300 miljonit eurot, et Eesti looks endale ise keskmaa õhutõrje, siis olid tollane kaitseminister Jüri Luik koos kaitseväe juhataja Martin Heremiga selle plaani kõige suuremad vastased. Nüüd räägitakse teist juttu. Kas hilja ei ole?
Jüri Luik on nüüd Eesti saadik NATO-s. Ta räägib praegu, et Eestile on vaja püsivat õhukaitset. „NATO tippkohtumisel suvel Madridis saab olema ka üks peateemasid, kuidas hakkavad Eestis alaliselt paiknema õhutõrjeseadmed,“ räägib ta.
“Me räägime näiteks õhukaitse elementidest, kaugtule elementidest, mis on need konkreetsed sõjalised puudujäägid, mis täna Eestil on, ja mida oleks siia piirkonda juurde tarvis,” ütles kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton.
Aga vahepeal oleme mitu aastat aega kaotanud.
Eesti kaitseväel on kujunenud olukorras puudus paljudest relvadest, arutleb ka kaitseväe juhataja Martin Herem: „Meil on puudus paljudest asjadest. Mõnda asja on vähe ja mõnda pole üldse. Mõned asjad on hankimisel, mõned asjad plaanis.“
Loetelus pole ta siiski esmajoones välja toonud väga olulist keskmaa õhutõrjet ja soomusvõimekust.
Samal ajal tõdeb, et üldjuhul võtab relvade hankimine kui ka rakendamine vähemalt kuni kolm aastat aega.
Kas arvame tõesti, et vaenlane passib niikaua piiri taga?