28.03.2022
Läänemaailmas on varsti mistahes klahvile vajutamine juba vihakõne.
Saksamaal on politsei alustanud suurt üleriigilist aktsiooni, mille eesmärgiks on võtta sihikule isikud, kes on saatnud poliitikutele solvavaid ja nn vihakõne sisaldavaid kirju või postitusi. Seekordne aktsioon oli suunatud 100 kahtlusaluse vastu 13 liidumaal, teatasid Saksamaa kriminaalpolitseiamet (BKA) ja prokuratuur.
Sarnaselt paljude teiste riikide poliitikutele seisavad ka Saksamaal poliitikud sageli silmitsi solvavate postitustega sotsiaalmeedias, kuid Saksamaal on politsei võtnud postitusi teinud inimesed väga terava jälgimise alla. Näiteks vihastas Berliini vasakpoolne linnapea Michael Müller ühe temast Twitteris postitatud satiirilise foto üle. Mülleri kaebuse peale tegi Berliini prokuratuur kindlaks postitaja isiku, väljastas läbiotsimisloa, lisaks sai juhtum väga palju meediakajastust, samas kritiseerisid opositsiooniparteid sellist tegevust.
Viimastel aastatel on „vihakõne“ definitsiooni Lääne riikides üha laiendatud ja nüüd katab see juba ka väljaütlusi, mis varasemalt kuulusid sõnavabaduse alla. Üha enam on tekkimas mure, et politsei võib hakata kasutama vastavaid seadusi legitiimsete poliitiliste sõnavõttude või poliitikute üle tehtavate naljade vaigistamiseks. Igal juhul on arusaamatu, miks korraldatakse postitusi teinud inimeste kodudes läbiotsimisi ja arreteerimisi. Samuti ei ole kindlaks tehtud, kas kirjad või internetipostitused ikka tõesti olid mõeldud tõsiste ähvardustena.
Mitmed Saksamaa institutsioonid toetavad aktiivselt selliste läbiotsimiste korraldamist. Samas ei ole tegemist sugugi esmakordse politseiaktsiooniga, sarnaseid läbiotsimisi viidi läbi ka möödunud aasta detsembris. Hesseni peaprokuröri Torsten Kunze sõnul viitavad läbiotsimised selgelt sellele, et poliitikuid „solvatakse, laimatakse ja ähvardatakse“ internetis. BKA juht Holger Münch kinnitas aga: „Väljendusvabaduse piirid on ületatud niipea, kui tegemist on laimamise, solvamise ja ähvardustega. Igaüks, kes postitab mõne vihasõnumi, peab olema valmis selleks, et peagi seisab ta ukse taga politsei.“
Saksamaa on muutunud sõnavabaduse küsimuses üha autoritaarsemaks. Ühe hiljutise näitena võib tuua riigi uue vasakpoolse valitsuse püüdu kehtestada täielik keeld populaarsele sõnumirakendusele Telegram. Seda kasutavad paljud Saksamaa opositsioonipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetajad, aga ka näiteks inimesed, kes on vastu koroonaviirusega seotud piirangutele ja vaktsineerimiskohustuse ideele. Veel üheks karmistunud poliitika näiteks on ka kahtlustuse esitamine AfD vastu väitega, nagu oleks partei „ohuks demokraatiale“. Kahtlustuse esitamine annab võimudele võimaluse jälgida aktiivselt kõiki AfD liikmeid ja poliitikuid, olenemata sellest, kas nad on seadust rikkunud või mitte.
Samas on viimastel aastatel sagenenud vägagi reaalsed füüsiliselt vägivaldsed rünnakud AfD liikmete vastu, millele avalikkuses kuigi palju tähelepanu ei pöörata, sest liberaalne meedia ei soovi teemaga tegeleda.
Saksamaa valitsus on ühtlasi käivitamas täiesti uut laadi „vihakõne“ jälgimise ja sellega seotud inimeste arreteerimise süsteemi. Siseminister Nancy Fraeser on juba tulnud välja kümnest punktist koosneva plaaniga paremäärmusluse vastu võitlemiseks, millest mitmed punktid näivad olevat suunatud väga konkreetselt AfD vastu.
Ka Eestis üritab praegune nn liberaalne valitsus reformierakondlasest justiitsministri Maris Lauri eestvedamisel kriminaliseerida nn vaenukõne.
Allikas: Remix News