Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Saksamaa asub Ukraina sõja tõttu armeed üles ehitama, kuid sellel on ka palju vastaseid

-
29.03.2022
Bundeswehri sõdurid.
© Scanpix

Aegunud varustuse, õnnetu bürokraatia ning motiveerimata sõduritega Saksa armee püüab end pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse nüüd uuele elule äratada.

Kolm päeva pärast rünnaku algust pidas liidukantsler Olaf Scholz ajaloolise kõne, lubades 100 miljardi euro eraldamist ning riigi kaitsekulude tõstmist üle kahe protsendi riigieelarvest.

Sissetungi esimestel tundidel saatis Saksa maaväe juht Alfons Mais šokiteate, et poliitikute valikud NATO toetamiseks on äärmiselt piiratud. “Bundeswehr, on “enam-vähem paljas”,” kirjutas ta sotsiaalvõrgustikus LinkedIn.

Bundestagi kaitsekomisjoni liige Eva Högl ütles, et viimase aastaraporti järgi on Bundeswehr murettekitavas seisus. 1955. aasta loodud sõjavägi on riigi kokkuhoiumeetmete tõttu kokku kuivanud.

Vähem kui 30 protsenti Saksa sõjalaevadest on täielikult töökorras ning paljud hävituslennukid ei saa tegelikult lennata, kinnitas mullu detsembris tehtud raport.

Kui 1990. aastal oli Saksa armees 500 000 sõdurit, siis nüüd on neid 180 000, millest jääb sissetungi peatamiseks väheks.

Selle asemel, et kulutada raha lihtsalt uuele varustusele leiab Högl, et muutuse saavutamiseks on kõigepealt vaja ajakohastada planeerimis- ja hankestruktuurid.

On palju näiteid kasarmute kohta, kus puuduvad sanitaarvahendid, pistikupesad, kuum vesi või isegi joogivesi. Ühel juhul võttis renoveerimine aega 23 aastat.

Kriitika alla on sattunud Koblenzis asuv ja umbes 10 000 inimesele tööd andev hankekeskus, mis on suur ja pikatoimeline.

Saksamaa on teatanud, et vahetab aegunud hävitajad Tornado välja Eurofighterite ja USA hävitajate F-35 vastu. Need maksavad umbes 100 miljonit eurot tükk.

Samuti panustab ta pikemas vaates Euroopa hävitajatele SCAF ning soovib soovib osta Iisraeli droone.

Iisraelist mõtleb Saksamaa ka raketitõrjesüsteemi Arrow 3 soetamisele, mis annaks samuti kaitsekilbi naabruses asuvatele Euroopa Liidu riikidele. Üle kahe miljardi euro maksev süsteem oleks kasutatav alates 2025. aastast.

Sellele vastav radarisüsteem paigutataks Saksamaal kolme asukohta ning sealt laekuvad monitooringuandmed antaks edasi keskusesse, kus toimub pidev jälgimine.

Väljavahetamist nõuavad ka transpordiks vajalikud sõjaväekopterid, ilmselt võetakse kasutusele USA Chinookid.

Samal ajal on umbes 600 avaliku elu tegelast, sealhulgas poliitikuid, usutegelasi ja kunstnikke, kirjutasnud eelmisel nädalal alla veebipõhisele üleskutsele, milles süüdistati nn võidurelvastumist ja hoiatati, et kulutused toovad kaasa kärpeid teistes sektorites. (AFP-BNS)