04.04.2022
Laevad (pilt on illustratiivne).
Soome laht Eesti ja Soome vahel on nii kitsas, et kui kumbki riik rakendaks ÜRO mereõiguse konventsiooni järgi oma õigust 12 meremiili laiuse territoriaalmere täieulatuslikuks kehtestamiseks, siis puutuksid Eesti ja Soome riigipiir merel kokku, kirjutab Postimees.
Vaindloo saarest Soome lähimate saarteni on vaid 22 miili ja Keri saarest Porkkala saarteni sama vähe, seega peaksid riigid konventsiooni järgi sõlmima merepiiri kokkuleppe ning Soome lahele ei jääks «eikellegimerd» ehk rahvusvahelist vett. Ometi on Eesti ja Soome valitsus sellise vaba läbipääsukoridori tekitanud.
1995. aastal loobus Eesti Soome ettepanekul oma territoriaalmerest selle põhjaserval kolme meremiili ulatuses ja soomlased tegid samamoodi, et tekitada Eesti ja Soome vahele kuue miili laiune nii-öelda rahvusvaheline mereriba. Sellega tegid Eesti ja Soome Vene sõjalaevadele ja lennukitele turvakanali piki Soome lahte.
Transpordiekspert Raivo Vare meenutas, et selles küsimuses oli väga aktiivne toonane president Lennart Meri, kes pooldas territoriaalmere koomale tõmbamist põhjendusega, et muidu jääks venelased Soome lahe idasoppi lukku, ning kui neil poleks meritsi läbipääsu, üritaksid nad seda kindlasti tagada jõuga.
Kui vaadata merekaarti, siis on näha Soome lahes väga elavat laevaliikluist. Lisaks sõjalaevadele liigub seal ka hulgaliselt kaubaaluseid, millest osa viib näiteks Kunda sadamast puitu välja ja osa transpordivad kütust Venemaalt Saksamaale. Seda sanktsioonidest hoolimata.