Kaitseväe juhataja jätkab valetamist, nagu olnuks keskmaa õhutõrje talle alati prioriteediks

EKRE esimees ja endine rahandusminister Martin Helme sõnutsi valetavad nii Reformierakond kui ka kaitseväe juhataja Martin Herem, kui nad räägivad oma rollist keskmaa õhutõrje loomise kavatsustes.

“2020. aasta sügisel, kui meie erakond tahtis praktiliselt vägisi tahtis Kaitseministeeriumile 300 miljonit, et me looks endale ise keskmaa õhutõrje, olid tollane kaitseminister Jüri Luik koos kaitseväe juhataja Martin Heremiga selle plaani kõige suuremad vastased. Ma ei hakka kirjeldama suletud uste taga peetud vihaseid sõnavahetusi, milles meid süüdistati küll oma nina toppimises valesse kohta, küll ebakompetentsuses, küll populismis. Raha oldi valmis vastu võtma, aga õhutõrjet selle eest päris kindlasti arendama ei kavatsetud hakata. Suure vaevaga ja tüliga suutsime läbi suruda meremiinide ja rannakaitse investeeringud,” ütleb Martin Helme.

Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles ERR-i saates “Esimene stuudio” vastuseks saatejuhi küsimusele, et mis selle keskmaa õhutõrjega siis on, et 2020. aasta septembris või oktoobris käis ta Riigikogu riigikaitsekomisjonis  ja esitas rahandusministrile nimekirja asjadest, mis tuleks ära teha, kui saadakse lisaraha: laevatõrjeraketid, rannakaitseraketid, meremiinid, keskmaa õhutõrje ja kokku üksteist punkti.

“Küsimus oli nende järjekorras ja see ei olnud vastuvõetav sel ajal raha pakkujatele. Esmajärjekorras tegime ise Kaitseväe ja kaitseministeeriumiga meremiinid ja siis laevatõrjeraketid, mille jaoks tollane valitsus andis 46 miljonit eurot. Seda fakti on kinnitanud tollane rahandusminister koosviimisel tema fraktsioonis, kus ma käisin ja ta tunnistas, et see paberileht oli tema ette pandud, kus see oli keskmaa õhutõrje,” rääkis Herem, kes rohkem tõestusi peale ühe väidetava kohtumise saates ei toonud. Küll aga ütles ta, et praegused süüdistused tulenevat rääkijate enda ambitsioonidest ja sõjalisest kirjaoskamatusest.

Seega tunnistab Herem, et keskmaa õhutõrje neile siiski prioriteediks polnud.

“Poolteist aastat tagasi, kui meie erakond ja mina rahandusministrina olime poolvägisi valmis eraldama raha keskmaa õhutõrjeks, tagusid “spetsialistid” Heremiga eesotsas veel vastu rinda väitega, et seda võimekust polegi meil vaja. Nüüd, Ukraina kogemuse taustal ei julgeta nii rumalat juttu ajada, selle asemel on nüüd teine rumal jutt. Efekt on ikka sama: keskmaa õhutõrjet ei tehta,” ütleb Helme.

Herem ütles saates, et kui valitsus nii otsustab, siis tehtavat nelja kuuga keskmaa õhutõrje ära.