07.04.2022
Eesti idapiir on muutumas “raudseks eesriideks” ja see mõjutab ka Eesti majandust. Pilt on illustratiivne.
Venemaa verine agressioon Ukrainas peaks viima üha suurema suhtluse katkestamise poole idanaabriga, kuid paraku ei näi Reformi- ja Keskerakonna valitsuse ajal seda toimuvat, pigem vastupidi.
ERR vahendab: “Narva piiripunkti läbivate kaubaveokite hulk on võrreldes sõjaeelse ajaga kasvanud enam kui viiendiku võrra. Tollitöötajad ei jõua kõiki kaupu kiiresti kontrollida, kuna tolliterminalis on vähe ruumi ja töötajaid napib. Ootejärjekord on pikk.”
Mäletatavasti oli Eestis skandaal ka sellega, et Valgevene-vastased sanktsioonid kehtisid, aga läbi meie riigi käis endiselt paariariigi naftasaaduste transiit.
“Selle kõrval, et süstemaatiliselt valitsuse tasemel pidurdatakse Eestile koheselt vältimatute relvasüsteemide hankimist, on lisandunud veel uus innovatiivne lähenemine vaenlasega ümberkäimises ka kaubanduses. “Armasta oma vaenlast nagu iseennast”, “Süüdlane väärib rohkem kaastunnet kui ohver” ning “Ohver on süüdi” on küll progressiivsed-liberaalsed üldpõhimõtted, mille kohaselt on Euroopas käitutud juba kaua, aga alles oli jutt, et toimuvat restart! Ka kristlikus mõttemaailmas ei tähenda “vaenlase armastamine” mitte seda, et “Tee vaenlasega kaupa!” ja “Lase vaenlasel õitseda!” – vaid siiski metafüüsilist või siis ajatut arusaama, et inimkonnal on üks jumalik alge. See ei tähenda seda, et pimeduse poole üleläinutele peaks hetke maailmas kaasa aitama ja nende eest hoolt kandma enne vaenlase demilitariseerimist või siis Peetruse juurde kohtumõistmisele kiirendatud saatmist. Seega millisel mõttemaailmal põhineb hetkel Eesti tegevus?” kommenteerib poliitikavaatleja Peeter Espak.
Millel põhineb Eesti valitsuse tegevus, kes lubab endiselt tihedat kaubavahetust agressoriga ja nende transiiti läbi meie maa?