Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Roland Mere: kaitseminister Laanet õppis EKRE-lt, et ka Lääne-Eesti saari on vaja venelaste eest kaitsta

-
28.04.2022
Sellised on Venemaa plaanid.
© Kuvatõmmis

“Palju toredaid mõtteid” – selline oli umbes viisteist aastat tagasi Long Drink reklaam. Mõte oli selles, et kes on pruukinud longerit, sellel tekib palju toredaid mõtteid.

Teisel mail pea 300 aastat tagasi sündis Katariina II, kelle ametiajal sai Paldiski linna õigused.

Aastal 1715 vaatas Peeter I isiklikult üle Revelist lääne poole jääva ranniku. Pilk jäi pidama Rogerwieki lahele. 23. juulil 1715 olles vaadanud üle lahe ja kaldad, sündis otsus: “Siia saagu sõjalaevade sadam”.

Aga see selleks. Praegune Saaremaa valla volikogu liige ja EKRE Saaremaa ringkonna esimees Daniel Mereäär avaldas oma arvamusartiklis läinud aasta 8. märtsil Uutes Uudistes nägemuse militaarsest võimalustest ja vajalikusest Saaremaal, kus selgitas nii asja riigikaitselist kui ka sotsiaalmajanduslikku poolt. Ega see analüüs erilisi teadmisi militaargeopoliitikast, mida ei allakirjutanul ega ka D. Mereäärel pole, ei nõua ning analüüsiks piisab vaid ajaloole tuginedes ja deduktiivsest loogikast.

Peeter Esimene sai kiiresti aru, et tagamaks Venemaa üleolek Soome lahes, tuleb Paldiskisse ehitada korralik sõjasadam. Sama asja tabas ära ka natsisaksa Kriegsmarine juhtkond, kes asus 1943. aastal  koostama plaane rajamaks baasi ka Saaremaale, et hoida kontrolli all sissesõit Läänemere põhjaosasse ning Soome lahte.

Okupeeriv venelane taipas juba enne teist maailmasõda, et vajalik on ulatuslik kaitse ning NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi 6. septembri 1940. aasta otsusega liideti kõik Lääne-Eesti saarestikus ja Osmussaarel asuvad PBL ja laevastiku suurtükiväeosad ühise PBL peabaasi Läänemere rajooni rannakaitse staabi alluvusse, keskusega Saaremaal, Kuressaares. Samuti renditi Soomelt Hanko poolsaare otsas 30 aastaks maatükk, kuhu rajati kiiresti mereväebaas.

Teise maailmasõja järel moodustati aga Eesti aladel NSV Liidu mereväe Tallinna Mereväebaasi kaitseks Põhja-Eestis Tallinna Merekaitsepiirkond ja Lääne-Eestis Saarte Merevalve keskus, mis koos Porkala  mereväebaasiga hoidis kontrolli all kogu regiooni kuni 1956 aastani. Paldiskisse aga seevastu rajati pärast Teise maailmasõja lõppu uuesti Balti laevastiku baas.

Alguses olid Paldiski Põhjasadamas baasid ja Paldiski lõunasadamas allveelaevade baas. Peale laevastiku oli Pakri poolsaarel veel ka piirivalve kordon, piirivalvesalga staap, ehituspataljoni rood, õhutõrje raketiüksus, rannakaitsepatareid tulejuhtimistorniga ning Balti laevastiku distsiplinaarpataljon, hospidal ning sõjaväepolikliinik, 94. õhutõrjeraketibrigaadi raketiväeosad ja isegi ballistilised raketid, millest üks asus Leetse mõisas(1).

Kindlasti nägi enamus inimesi detsembris 2021 vene telesaates ilmunud Venemaa hirmutavat videoklippi, kus nad demostreerisid, kuidas tänu sõbralikele rootslastele võtavad nad kiiresti oma kontrolli alla Eesti, Läti, Leedu ja Põhja-Poola. Sama teema kohta avaldas France 24 oma artiklis “On Sweden’s Gotland, Ukraine war revives fears of Russia” venelaste visiooni  kuidas rünnata Balti riike, kasutades selleks ära Gotlandil asuvaid baase.

Artikkel kirjeldab samuti, et vaid nädal pärast sissetungi Ukrainasse rikkusid neli Vene hävitajat kolmapäeval Rootsi õhuruumi Läänemere kohal strateegilise asukohaga Gotlandist ida pool. Militaaranalüütikud peavad Gotlandi “uppumatuks sõjaliseks baasiks”, mis võiks olla ülioluline mere- ja lennuliikluse kontrollimisel Läänemerel ja selle kohal. Tasub ka ära märkida, et Gotland asub Kaliningradist vaid 350 km kaugusel.

Mõni aeg hiljem, ehk täpsemalt 25. jaanuaril taipas ka meie kaitseminister, et aeg on leiutada jalgratas ning teatas ERR-s oma tuleviku nägemusest artiklis “Merealade ja saarte kaitse on meile eluliselt tähtis”.

Paneks siis paika kaitseministeeriumi uute tuulte kronoloogilise järjestuse.

08.03.2021 Daniel Mereääre arvamusartikkel mereväebaasi vajalikusest Saaremaal.

Detsembris 2021 -Vene telesaate visioon Balti riikide okupeerimisest ja 25. jaanuaril 2022  Kalle Laaneti väljaütlemine EER portaalis.

Härra minister – kas Te käisite Daniel Mereäärelt tunde võtmas? Või kui nimetame asju teiste nimedega mis ei solvaks kedagi siis: härra Reformierakonna Saaremaa esimees, kas Te käisite EKRE Saaremaa esimehelt tunde võtmas? Või vahest avaldas venelaste videoklipp Suvalki koridorist Teile muljet kui väitsite – tsiteerin “Läänemerel asuvad võtmetähtsusega saared ja saarestikud, mille geograafiast ei saa sõjapidamise mõttes üle ega ümber. Piisab kiirest pilgust kaardile, et mõista Ojamaa (Gotlandi) määratut tähtsust. Piirkonna suurim saar on otsekui hiiglaslik lennukikandja praktiliselt Läänemere keskel”. (muide viimane lause on härra ministril kopeeritud Richard Milne, Financial Time korrespondendi artiklist “Sweden sends troops to Gotland as Russia increases activity in Baltic Sea”).

Ideede kopeerimist on ennegi ette tulnud. Venemaal on kõik seal toodetud olmetehnika kopeeritud lääneriikide tootjatelt. Ja ega ka  teadmatust pahaks ei saa pahaks panna. Olen kindel, et palju on neid miilitsakooli, meditsiinikooli või balletikooli lõpetanuid, kes ei suuda lugeda merekaarti. Algteadmised tulevad ikkagi koolipõlvest. Isegi ülikool õpetab vaid elus edasi õppima ja lisaks annab lisaeriala.

Ka eelpool mainitud kaitseministri ERR portaalis öeldu, et Ahvenamaa saared asuvad Soome lahe suudme lähedal sundis mind kohe kontrollima värskendatuid merekaarte, et kas keegi, võib olla isegi venelased, on Ahvenamaa asukohta muutnud ning vedanud Marihamni ca 100 meremiili kagu suunas. Õnneks ei ole Putin sellega veel hakkama saanud.

Samuti ei saa meie praegusele kaitseministrile, või õigemini ohverkaitseministrile ja päris kaitseministrile (loe: peaminister) pahaks panna ka tema tema suutmatust oma ähmaseid ja vastuolulisi plaane ellu viia, kuna tegelikult on meil ju kaitseministri rollis hoopis peaminister. Viimati lubas Laanet Ukrainale raskerelvastust mida meil veel ei ole.  “Seda nimetame raskerelvastuseks. Räägime detailidest siis, kui nad on kohale jõudnud,” ütles Laanet. Samas võib ju lubada Ukrainale ka tuumalõhkepäid, mida meil veel ei ole.

24. veebruaril valitsuse pressikonverentsil väitsid nii Laanet kui Kallas, et Eesti on põgenikekriisiks valmis. “Valitsus on arutanud läbi plaanid puhuks, kui toimub tõesti migratsiooni kõrgendatud voog meie piiridele ehk kuidas oleme valmis vastu võtma ja millises mahus. Sotsiaalministeerium on kaardistanud, kuidas sõjapõgenikud paigutada. See plaan on olemas ja ma usun, et siseministeerium arutab praegusel hetkel, kuidas selles situatsioonis käituda.” ütles Laanet.

Sama väitis ka terve jaanuari- ja veebruarikuu ka Kaja Kallas, kes kurtis, et tal ei ole valitsemiseks aega, kuna Eestis on kolm kriisi, covid-, julgeoleku- ja energiakriis, ja nendega on vaja tegeleda. Seetõttu võib järeldada, et valitsusel oli palju rohkem infot Ukraina kohta kui kodanikel.

Täna on juba teine jutt. Sotsiaalkindlustusameti juht Jako Salla tunnistas aprillis Eesti Päevalehele, et riik polnud sisuliselt valmis praegust põgenike hulka vastu võtma. Kuidas ta saigi olla, kui veel veebruari keskel hindas minister Riisalo põgenike maksimaalseks hulgaks 2000 inimest. Tänaseks on neid 33000.

Ja kujutlegem nüüd kõik ette kui meie peaminister, empaatiline nagu ta on, nüüd kordaks oma novembris 2021 Reformierakonna lehel väljaöeldut oma madaldatud häälel: “Euroopa Liit on ja jääb ennekõike rahu- ja julgeoleku tagatiseks. Minu jaoks on eelseisva perioodi olulisemateks märksõnadeks usaldus ja usaldusväärsus. “Sõber tunneb sõpra silmist, vaenlast vanast sõjafilmist,” ütleb Hando Runneli luulerida. Teisalt on aga vanade sõjafilmide kangelased Euroopa Liidus sõjakirve maha matnud, kuid need asendunud üha uute konfliktidega, mille operaatoriks on oma rahvast kartev autokraatia”.

Autokraatia tunnus on juba see kui, kõiki teisitiarvajaid naeruvääristada, kui kollektiivi esindaja on kinni “minas”. “Mina tegin, mina ütlesin, minu valitsus jne jne.  Mina teen täna EL-i riigijuhtidele ettepaneku, et osa Moskva nafta- ja gaasimakseid tuleks paigutada spetsiaalsele kolmanda osapoole kontole, et tulu ei läheks sõja rahastamiseks. Mina olengi riik.”

Millest küll tekivad sellised toredad mõtted ja ülbed vastused, nagu deklareeris peaminister saates Esimene Stuudio “Mina ju seda tanki maha võtma ei lähe”?

Sõber püha kolmainsus (kolm ministrit ühes isikus) – aga nii just ongi ju. Vaadates vanu sõjafilme ja teie silmi on ju selge, et kardate ja valetate.

Alustage Narva tankiga ja ärge ülbitsege ja ärge valetage kui soovite näidata, et te ei karda ei rahvast, ei  viiendat kolonni ega Venemaad.

Roland Mere

(1)  Полковник В.М. Курмышов. Развертывание военно-морских баз и береговой обороны в Прибалтике в феврале 1940 – июне 1941 года. ВИЖ № 2/2005