Need, kes pole oma korterit või maja pikka aega kasutanud, võivad saada riigilt kõne palvega see sõjapõgenikele välja üürida, kirjutas ERR. Tekib küsimus, kas esialgu palutakse ja hiljem juba sunnitakse. Teiseks on huvitav, millistel alustel riik hangib teavet inimeste elektriarvete kohta, mis peaks olema lepingujärgselt kliendi ja teenusepakkuja omavaheline asi.
Eestisse on saabunud kolmkümmend üks tuhat Ukraina sõjapõgenikku. Ajutist öömaja pakub riik umbes viiele tuhandele inimesele.
Muude võimaluste otsimise hulgas on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kaardistanud 26 000 niisugust maja ja korterit, mille elektriarved viitavad, et tõenäoliselt neid pidevalt ei kasutata.
“Praegu koostöös omavalitsustega vaatame sealt välja kõigepealt need aadressid, mis on võimalikult kogukondadele lähedal, et oleks läheduses töökohad ja teenused. Ja siis juba pöördume omanike poole, et selgitada välja, milline on nende eluruumide olukord. Ja siis räägime läbi need võimalused, et kas nad oleksid valmis põgenikele vajadusel andma neid üürile,” ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.