02.05.2022
Rudolf Jeeser
Eesti riigikaitsesse on raha juurde vaja, see on nüüdseks selge, otsustatud ja enam vaidlemist ei vaja. Läbi arutada tuleb küsimus, mille peale ja kuidas seda raha kulutama hakatakse.
Pole ju tegemist tühise kommirahaga, täna räägitakse kokku ligi miljardi euro suurusest investeeringust. Püüdke seda summat korraks ette kujutada. See on üks üheksa nulliga.
Eesti riigieelarve tulude mahuks on tänavu arvestatud 13,13 miljardit eurot, seega oleks kõnealune summa arvestatav protsent riigieelarve tulupoolest tervikuna.
Kuna riigieelarves selliseid summasid pole, tuleb Eestil ilmselt laenu võtta. Laenamine võib tunduda lihtne, aga see pole tasuta raha ja tuleb tagasi maksta. See on kõigi eestlaste laen, iga maksumaksja laen. Kas oleme valmis miljardit tagasi maksma ja intresse veel pealekauba?
Kui oleme, siis tuleb väga hoolikalt paika panna, mida ja kuidas selle laenuga tehakse. Neid otsuseid ei tohi teha nii, et Martin Herem postitab oma poenimekirja sotsiaalmeediasse ja Kalle Laanet hakkab kohe taskust rahakotti õngitsema.
Muutust vajab kogu riigikaitsehangete süsteem
Riigikaitse rahapuudusest oleme kuulnud nii palju, et „jääb mulje, nagu oleks kaitsesektoris iga sent piinliku täpsusega arvel ning kus iga senine otsus on olnud nii majanduslikus kui ka sõjalises mõttes parim võimalik,“ nagu Priit Rööp tabavalt kirjutas. https://www.err.ee/1608512117/priit-roop-eesti-kaitsevoime-vajab-ratseplahendusi-ja-talupojatarkust
Tegelikkus on sellest muljest muidugi kaugel, nagu Maa Kuust. Nüüd aga ootavad kaitsevaldkonnas ees suured ja veel suuremad hanked ning sellest pirukast tahavad kõik osa saada.
Väga olulist rolli hakkab mängima Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK), kes teostab kaitsevaldkonna hankeid, aga kelle senine tegutsemismuster ei loo kuidagi eeldusi, et maksumaksja raha saaks seekord kulutatud otstarbekalt ja läbipaistvalt.
Ebaõnnestunud riigikaitsehangetega seotud häbi oleme tunda saanud piisavalt.
Meenutagem kasvõi paari aasta tagust automaatide hanget, kus pärast tuli mööda struktuuri siseinfo lekitajat jahtida ja Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) uksi kulutada. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/85235149/kaitsevae-hanked-nurjuvad-uksteise-jarel-otsitakse-kes-lekitab-vaartuslikku-siseinfot
Või kuulivestide hanget, mis päädis kuluka kohtus käimise ja lõpuks kaotusega: https://www.ohtuleht.ee/864757/kuulivestide-eest-soomlastelt-suurt-huvitist-noudnud-kaitsevagi-kaotas-oma-vea-tottu-riigikohtus
Uues julgeolekuolukorras ei saa Eesti endale sellist segadust lubada. Laen tuleb kulutada kontrollitult, läbipaistvalt ja nii, et pärast piinlik poleks.
Veel kullast traati?
Nüüd on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kuulutanud välja uue hanke traattõkke ostmiseks, enne veel, kui häbipuna eelmistest traadihangetest on jõudnud hajuda.
Nagu juba valgustatud, ostis RKIK eelmisel aastal seda küsitava kasuteguriga traati jaehinnast ca 8 korda kõrgema hinnaga, võttes sobivatelt firmadelt otsepakkumisi ja ületades raamlepingute mahtusid. https://www.err.ee/1608525620/rudolf-jeeser-on-viimane-aeg-kaitse-eelarves-kord-majja-luua
Kusjuures paistab, et Riigikontrolli antud selged juhised probleemide vältimiseks on asjaosalistele paljas õhk. Kuidas sellised tehingud tänasesse julgeolekupilti sobituvad?
Täiesti omaette küsimus on see, kuidas täpselt see 26 miljoni euro eest ostetav okastraat aitaks meid Venemaa sissetungi vastu? Immigratsioonile on piirid niigi avatud, neid enam traadirullidega lukku ei pane. 26 miljoni eest saaks osta märkimisväärse koguse hädatarvilikku laskemoona ja muud varustust, millest maakaitseväel päriselt kasu oleks. Midagi võiks Ukraina tänasest kogemusest ometi õppida.
Kahtlased pakkujad tuleb välistada
Rahandusministeerium väljastas hiljuti juhise, kuidas vältida riigihangetes Venemaa ja Valgevene kaupu ja ettevõtjaid. https://www.fin.ee/uudised/rm-juhend-kuidas-valistada-riigihangetes-vene-ja-valgevene-kaupu-ja-ettevotjaid
Kuid kes teostaks kohalike pakkujate üle vajalikku järelvalvet ja viiks läbi taustakontrolli, mis täna sisuliselt puudub? On lubamatu, et tänane riigihangete korraldus ei võimalda ebausaldusväärseid pakkujaid välistada või kõrvaldada.
Pean silmas nii neid, kelle omandistruktuur on arusaamatu või varjatud (nö varipakkujate kasutamine) või kellel on sidemeid tänaseks vaenulikeks osutunud riikidega. Samuti peaks olema iseenesest mõistetav, et julgeolekuga seotud hankeid ei võidaks pakkujad, kes on samal ajal menetluste ja uurimistega seotud, kahtlustatavad maksukuritegudes või kriminaalkorras karistatud.
Täna on selles sõelas nii suured augud, et julgeolekuhangetes osalejate tausta sisuliselt ei kontrollita. Läbi pääseb igaüks, kui tal vaid kõrgetel kohtadel piisavalt sõpru leidub. Näiteks kasvõi hiljutine välihaiglate hange, mille võitis kriminaalkorras karistatud ettevõte Semetron.https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2022/02/17/eksminister-lobistas-linnamae-firmale-miljoneid-mida-puistab-nuud-kui-kullusesarvest
Viimase aja suurim kaitsevaldkonna tehing on loomulikult laskemoona ostmine 340 miljoni eest, kus kõigepealt sõlmiti erinevate hangete tulemusena raamlepingud suurekaliibrilise ja väikesekaliibrilise moona ostmiseks ja seejärel hakati valitsusest raha otsima:
Nii suure- kui väikesekaliibrilise laskemoona hankes sõlmiti lepingud kümnete pakkujatega. Kas võime lisaks olla kindlad, et neile tehti piisav taustakontroll ja välistati maksudega sahkerdajad, kriminaalmenetlustega seotud ettevõtted, varipakkujad või vaenulike riikidega seotud isikud? Kas reaalselt kuidagi välistati Vene Föderatsiooni või mõne temale sõbraliku riigi päritolu toodete pakkumine läbi mitmekordsete vahendajate? Julgen kahelda.
Lisaks on selgunud, et laskemoona hankimisel on RKIK ostjana sõlminud raamlepingud oluliselt suuremate summade peale kui algselt deklareeriti. Hanke kogumaht pidi kokku olema kõigest 80 miljonit nagu hankes osalevatele või siis osalemisest loobunud ettevõtetele teada oli. Tegelikkuses sõlmiti raamlepinguid aga ligi kahe miljardi eest.
Seadus vajab karmistamist
Kuna järelevalve puudub ning Rahandusministeerium selliste oluliste rikkumiste eest jätkuvalt ei karista, siis on karistamatuse tunne on tekitanud olukorra, kus minnakse veelgi kaugemale ja järjest suuremaid rikkumisi sooritama.
Hiljutise täiendava kaitseraha jagamise kohta ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm enesekindlalt: „Mingeid pikki hankemenetlusi oodata ei ole, peaaegu miljard eurot on varsti juba lepingutega kaetud.“ https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku
Kõne all on taasiseseisvunud Eesti suurim rahalaev kaitsevaldkonda. Meie kõigi ja kogu Eesti kaitsevõime huvides on, et need lepingud poleks sõlmitud pakkujatega, kellel kapid luukeresid täis.
Riigikogu algatas möödunud aasta lõpus riigihangete seaduse muutmise – kutsun üles lisama eelnõusse ranged tingimused kahtlaste pakkujate välistamiseks ning hankemenetluste järelevalveks. Samuti vajame reaalseid ja toimivad meetmeid oma pädevust ületanud ning rikkumisi ellu viivate ametnike karistamiseks.
Reaalseks muutunud julgeolekuohu olukorras ei saa Eesti endale senist tegutsemist enam lihtsalt lubada. Kaitsehangete süsteem tuleb korruptsioonihõngulistest tagatoatehingutest lõplikult puhastada.
Rudolf Jeeser, endine kaitseväe logistikakeskuse ülem (EKRE)