Prokuratuur nõuab naiste ja meeste võrdset kohtlemist… vägistamise küsimuses

Eestis paistab välja kujunevat üks päris omapärane konflikt – riigiprokurör Andres Parmas ja prokuratuur avaldasid arvamust, et välja töötatav direktiiv, mis käsitleb vägistamise kriminaliseerimist, on liialt soopõhine ja ei lähtu võrdõiguslikkuse põhimõtetest, sama leidsid ka mitmed organisatsioonid, kirjutab Postimees.

Riigiprokurör Andres Parmas kirjutas arvamuses, et ehkki prokuratuur ei soovi kuidagi pisendada naistevastase vägivalla probleemi, ei pea ta siiski võimalikuks toetada EL tasandil vägistamise defineerimist üksnes naise vastu toimepandud kuriteona.

Tema hinnangul on naiste ja meeste võrdõiguslikkus Euroopa Liidu kõikide valdkondade poliitika aluspõhimõte ning Euroopa lõimumise nurgakivi. “Prokuratuuri hinnangul murendab kavandatav direktiiv seda põhimõtet tugevalt, diskrimineerides mehi nende sootunnuste alusel,” lisas ta.

Kindlasti arvavadki paljud naisõiguslased, et vägistamine on puhtalt naistekeskne probleem ja selles on neil suuresti õigus, aga probleem ei olegi vastupidise suunitlusega ehk ilmselt ei käsitlegi keegi teemana meeste vägistamist naiste poolt, vaid ka meeste vägistamist teiste meeste poolt, selles küsimuses aga kaldub teema homoseksualismi valda, mis on vasakliberaalidele tabuteema.

Mitmetes kultuurides ja väidetavalt ka Ukraina sõjakoldes on murekohaks ka poiste vägistamine meeste poolt, Ukrainas on seda teinud Vene sõdurid. Seega on prokuratuuril õigus, vägistamist ei saa enam vaadelda soopõhiselt. Küll aga võib selle teema käsitlemine mõjuda valusalt vasakliberaalsetele organisatsioonidele, mis on keskendunud nais- ja samasooliste õigustele – naisõiguslased ei pruugi tahta vägistamisteema laiendamist meestele, mis võtaks tähelepanu naistelt, samasoolised aga tõenäoliselt ei taha, et päevakorda tõuseks mees-meest-vägistamine, sealhulgas ka võimalik sisevägivald geisuhetes.

See poleks esimene konflikt vasakliberaalses leeris – LGBT ja naisõiguslased on juba tülli läinud transsooliste osas, kus meestest naisteks ümberkehastunud “uusnaised” tahavad sportimist jätkata naiste klassides, olles aga sünnipäraselt siiski tugevama füüsisega, mistõttu bioloogilised naised on spordis sattunud ebavõrdsesse olukorda.

Direktiiviga kriminaliseeritakse EL-i tasandil ka kübervägivald, mis hõlmab erapiltide nõusolekuta jagamist, küberjälitamist, küberahistamist, vägivalla või vaenu õhutamist internetis.

Ka kübervägivalla puhul leiab Parmas, et direktiivi seletuskirjas öeldus on lähtutud soostereotüüpsest lähenemisest. Seletuskirjas kirjutatakse, et kübervägivald on eelkõige suunatud naispoliitikute, -ajakirjanike ja naissoost inimõiguslaste vastu ning mõjutab neid.

“Kübervägivalla ohvriks langevad ka meespoliitikud jt avaliku elu tegelased, samuti on kübervägivald väga levinud paarisuhtevägivalla ühe osana, kus osapooled ei ole enamasti üldse avaliku elu tegelased ning koolikiusamise ühe vormina, kus kannatanute hulgas on ka poisse, keda võib kogetu mõjutada samavõrd tõsiselt, nagu on direktiivi seletuskirjas kirjeldatud tüdrukute ja naiste osas,” kirjeldas Parmas.

“Direktiivi eesmärk ei saa olla kõrgemal positsioonil olevatele naistele suurema kaitse andmine, alavääristades sellega tavaliste naiste ja meeste kannatusi ja suurendades seeläbi ühiskonna kihistumist ja lõhestumist,” lisas ta. (BNS-UU)