Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Olukorrast Ukrainas: sõda jätkub piirkondlikul tasandil, suuremaid liikumisi pole

-
07.05.2022
Sõda Ukrainas.
© UU

Portaal Uued Uudised avaldab kolonel Hannes Toomsalu ülevaateid olukorrast Ukrainas, mida saab jälgida ka kolonel Hansu blogist.

Hannes Toomsalu (sündinud 1960) on Eesti sõjaväelane (kolonel). Ta on olnud Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik, Kuperjanovi pataljoni Pärnu õppekompaniii ülem ja Kalevi pataljoni ülem.

5. septembril 1991 andis peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Heinrich Mark oma käskkirjaga Toomsalule ülemleitnandi sõjaväelise auastme. Eesti Vabariigi sõjaväelised auastmed 1992 nooremleitnant, 1993 leitnant, 1995 kapten, 1998 major, 2007 kolonelleitnant, 2010 kolonel. (Vikipeedia)

Operatiivolukord 7. mail kell 18.

Volõõnia ja Polissje suunal muutuseid ei olnud.
Valgevene üksused jätkavad piiri tugevdamist Bresti ja Gomeli regioonis.
Raketilöökide oht Valgevene territooriumilt jätkub.

Siversky suunal jätkavad agressori üksused piiri tugevdamist Brjanski ja Kurski piirkonnas.
Slobozanski suunal üritab vaenlane takistada UA üksuste pealetungi. Tugevdab 20. armee ja 1. tankiarmee üksuseid reservidega ja kasutab suurtükiväge UA üksuste vastu.

UA üksused saavutasid kontrolli Cirkuni asula üle.
Agressor üritas rünnata Virnopillyat, kuid põrus.
Donetski suunal üritab agressor jätkuvalt saada kontrolli Rubizne üle ja valmistub lahinguteks Limanis ja Severodonetskis. Kasutab suurtükituld ja õhurünnakuid pealetungi ettevalmistamiseks. Üritas saavutada kontrolli Oleksandrivka üle, kuid hävis.

Mariupolis ründavad agressorid UA blokeeritud üksuseid Azovstalis.
Novopavlívski ja Zaporizje suundadel venelane aktiivne ei olnud. Zaporozje regioonis üritas rünnata Poltavkat, sai kaotused ja taganes sealsetele positsioonidele.
UA üksused tulistasid Zaporozje regioonis Pologi asulas vaenlase positsioone, hävitades osa relvastusest ja varustusest. Isikkooseis taganes positsioonidelt.

Lõuna operatiivsuunal tulistas agressor sõjalist ja tsiviilinfrastruktuuri. Krõvõi Rig suunas pealetungi ei korraldanud.
Okupant kannab suuri kaotuseid. Burchakis (Zaporozjest lõunas) leiti sadakond haavatud vene dessantnikut.

UA hinnang agressori kaotustele. Viimasel paaril päev on orkid kaotanud suurtüki süsteeme tiba rohkem kui siin vahepeal kaotasid. Põhjuseid võib olla mitmeid.

OP OLUKORD 07052022 kell 0600

Polissje suunal vaenlane rünnakuid ei korraldanud.
Siverski suunal venelane ei ei rünnanud, kindlustab riigi piiri.
Slobozanski suunal vaenlane tulistas kaudtulega Harkivi eeslinnu, viis läbi õhuluuret.

Tsõrkunõi ja Ruski Tõški asulate piirkonnas õhkisid Venemaa okupandid kolm maanteesilda, et pidurdada Ukraina kaitseväe vasturünnakut. Ps! Toimub midagi taolist mis toimus Kiievi ja Sumõ juures. Agressor taganeb piirkonnast. Ilmselt said aru, et Ukraina on suur ja idas hoida viite rünnaku suunda ja väegruppi, pole võimalik. (Harkiv, Izjum, Severodonetsk, Slovjansk, Zaporozje).

Okupant jätkab Donetski ja Tavrija suunal suurtükirünnakuid piki kokkupuutejoont ning kasutab operatiiv- ja taktikalisi lennukeid ning rakette rünnakute sooritamiseks UA vägede positsioonidele. PS. Agressorid on jõudnud Severodonetski linna piirideni. Vist on järjekordne pikk linnalahing ees ootamas.

Lahingud Rubizne ja Popasne võtmiseks kestavad sõja algusest alates. Paar nädalat tagasi jooksis läbi info, et UA liikuvkaitse on ettevalmistatud kuni Slovjanski-Krematorski jooneni. Agressori senise tempoga arvestades läheb ikka väga kaua, enne kui nad sinna jõuavad.

Mariupoli linnas jätkub Azovstali rajooni kaitseväe üksuste blokaad. Vaenlane viis läbi rünnakuoperatsioone, et saada tehase üle kontroll.
Lõuna-Bugi suunas tulistas vaenlane suurtükkidega UA vägede positsioone. Ründas rakettide ja MLRS’ga Mõkolaivi linna tsiviiltaristut.
Ivano-Kepini asulas hävitasid Ukraina kaitseväe üksused lao, kus oli laskemoona ja kuni 20 ühikut vaenlase sõjatehnikat. (Mõkolaivist idas 40 km).

Hersoni linnas võtavad Venemaa sissetungijad kasutusele mitmeid meetmeid, et tagada Venemaa okupatsioonivägede tegevus ja toetada Venemaa okupatsioonirežiimi. Suurenenud on kontrollpunktide ja mobiilsete patrullide arv.
Eelmise päeva jooksul hävitas UA neliteist Orlani UAV-d.
Donetski ja Luganski oblastis lõid Ukraina kaitsjad tagasi kaheksa vaenlase rünnakut, hävitasid kolm tanki, kaheksa suurtükiväesüsteemi, seitse ühikut soomukeid, ühe auto ja kolm ühikut vaenlase eritehnikat.

Üks kaart millel on valgega märgitud alad, mis UA on okupantide käest tagasi võtnud. Päevased taktikalised muutused on väikesed, ja seda ei pane tähele. 05. mail kogemata välja lobisetud vasturünnakud Harkivi ja Izjumi all on märgata.

Kas Batka väriseb?

Üks küsimusi tekitav informatsioon. @24tvua: Valgevenes Minski oblastis märgati suure hulga vene sõjatehnikaga ešeloni mahalaadimist. Väidetavalt oli selles vähemalt 40 ühikut tehnikat. Mahalaadimine toimus Kolodishchi linnas. Tehnika hulgas fikseeriti tanke T-72B, 2S1 “Gvozdika”, jalaväe lahingumasinad BMP-2, soomustatud remondi- ja evakuatsioonisõidukid BREM-2 ja BREM-H , üldotstarbelised “Ural”, ujuv soomustransportöör MT-LB, luure-patrullauto Cayman-SAS, juhtimispunkt BMP-1KSH. Silma jäid ka personali transportimiseks mõeldud sõiduautod.

Tehnika loetelu järgi tundub olevat üks korralik pataljoni möödus lahingugrupp. Kui see oleks pandud maha Ukraina piiri lähedal, siis palju küsimusi ei tekiks. Aga see laaditi Minski idapoolsesse äärelinna, kus Ukraina piirini jääb umbes 350 km. Lähim välisriik, Leedu, on tiba üle 100 km ja kui midagi oleks Leedu vastu mõeldud, siis oleks selle ka raudteega lähemale saanud toimetada. Mulle tuleb pähe üksnes 3 võimalust:

1. Lahingugrupp saadeti Valgevenesse paraadil osalema, 2. Tegemist on Valgevene lahingugrupiga mis sõdis vööra lipu all Ukrainas, või 3. Midagi on mäda Valgevene riigis ja Batka kardab mässu. Kõik kolm on võimalikud aga ma kaldun toetama seda kolmandat varianti. Batkal ei õnnestunud oma üksuseid Ukrainasse saata, need keeldusid. Lisaks kehtivad sellest nädalast Valgevenes surmanuhtlus ja mitmed karistatavad keelud ning see võis rahva, sh sõjaväe, ära pahandada. Ei ole kaua möödunud ajast, kui Putler sõjaväe Kasahhi saatis rahutusi maha suruma.

Euroopalik poliitika

Esinemisel Ukraina parlamendis ütles Borka (Boris Johnson), et Ukraina aitamata jätmine 2014. aastal oli viga. Kui mu mälu mind ei peta, siis Borka on seda õelnud ka varem. Mulle ei tule pähe, et keegi Euroopa poliitikutest seda veel oleks ütelnud. Seega tundub, et Borka võtab kogu lääne poliitmaailma patud enda peale. Kõiki poliitikuid ma muidugi teadma ei pea, võib-olla keegi kahetses veel. Ukrainale antava abi järgi otsustades, on salakahetsejaid palju. Üksnes saksa kantsler vingerdab. Ei tunnista pattu ega anna ka abi.

Eesti peaministrilt ma ka taolist kahetsust kuulnud pole. 2014. aastal oli ta Jürgen Ligi hinnangul „suurte kaunite silmadega, kuid kinnise suuga“ noor poliitk ja vaevalt, et tal Ukraina asjadest üldse aimu oli. Tollasel peaministril Rõivasel tõenäoliselt ka mitte. Rohkem huvitas teda külmkapi tagused ahistamise teemad ja see, kuidas Heiti Hääle LNG terminali ideed igaveseks maha matta. Seega pole vist sealtpoolt ka mingit tollase poliitika, eelkõige Ukraina suunalise poliitika, pärast tuha päheraputamist oodata.

Me olime juba kaua olnud Lääne riik, EL ja NATO liige ning mis iganes rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed veel. Seega Kallas peaks ju ikkagi omama seisukohta, kas see poliitika, mida meie, need organisatsioonid ja meie nendes organisatsioonides toona ajasime, oli õige. Ning kui polnud, siis mida peaks muutma. Ehk kunagi hangib omale seisukoha ja selgitab. Praegu traavib ta küll mööda maailma ringi. Aga ükskord saab hoog ja raha otsa ning ta tuleb tagasi Eesti riigi ja rahva asju ajama. Siis nõuame vastust!