09.05.2022
Marti Kuusik
Kolm aastat kestnud poliitiline „nõiaprotsess“ on saanud ametliku lõpu – riigikohus jättis oma tänase kohtumäärusega prokuratuuri kassatsiooni menetlusse võtmata, mis tähendab, et EKRE poliitik Marti Kuusik on lõplikult õigeks mõistetud ja tal on võimalik normaalselt eluga edasi liikuda. Niivõrd, kuivõrd, sest tegelikult on korvamatut kahju juba tehtud.
„On selge, et teadmisi ja filosoofilisi elukogemusi eelkõige inimeste olemuse piiridest sain koguses, mida ma ei oleks kunagi vabatahtlikult soovinud, aga ega kahjuks väga ei küsitud ka. Saan vaid loota, et lõpparvestuses kaaluvad kaasa võetavate teadmiste kasud kahjud üle,“ kirjutas Marti Kuusik sotsiaalmeedias, tänades südamest kõiki neid, kes on seisnud tema kõrval ka kõige pimedamal ajal.
„Selles, et meie seas on väga suurel hulgal inimesi, kes ei lase ennast ära hullutada isegi kõige rängema surve tingimustes, on suur lootus meie kõigi jaoks,“ lisas ta.
Seda, et riigikohus jättis Marti Kuusiku asjas prokuratuuri kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja sellega Marti Kuusiku lõplikult õigeks mõistnud, kommenteeris ka Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison: „Selle tulemusel peavad nüüd need ajakirjanikud, kes lõid Marti kolm aastat tagasi risti ja hävitasid inimese poliitilist karjääri ning maine, võtma vastutuse ja kaduma ajakirjandusest. Kui ajakirjandus tahab mängida neljandat võimu, siis võimuga käib teatavasti kaasas ka vastutus – ei ole ikka nii, et kirjutan. mida tahan ilma igasuguste tagajärgedeta.“
Selle kaasuse valguses meenutagem, et süüdistused Marti Kuusiku vastu tehti Eesti Ekspressis avalikuks vahetult enne seda, kui ta andis Riigikogus ministri ametivannet.
Ametivande ajaks tõttas „Sõna on vaba“ pusat kandnud tollane president Kersti Kaljulaid demonstratiivselt saalist välja ning keeldus hiljem talle ka kätt ulatamast.
29. aprillil 2019 ilmus veebikeskkonnas ajatatud kuulujuttudel põhinev anonüümne artikkel „Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu“, millel pole autoreid – nende asemel seisab: „Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe toimetus“.
Pealkirja all paluti lugejail saata toimetusele veel vihjeid kui on Kuusiku kohta infot. Laimulaviiniga läksid kaasa ka teised väljaanded, EKRE poliitik löödi risti, kuid mingeid tõendeid kuritööst, rääkimata kohtuotsusest, ei olnud.
Ööpäev pärast artikli ilmumist astus Kuusik IT- ja väliskaubanduse ministri kohalt tagasi, et prokuratuur saaks rahulikult oma tööd teha ja õiglus võidule pääseks. Rahulikult seda tehtigi, sest protsess venis ja venis, nüüdseks on sellest möödas kolm (!) aastat.
Seejuures oli süüdistajaks mitte Marti Kuusiku kaasa, keda ohvrina esitleti, vaid prokuratuur, kes koostas süüdistuse ajalehes ilmunud artiklite põhjal. Vähetähtis ei ole siin prokurör Sirje Merilo roll.
Peategelaseks tõusis protsessil Merli Kaunissaar, kes oli Marti Kuusiku peale kaebaja ja tunnistaja. Kõnekas, et 2019. aastal sai Kaunissaar president Kersti Kaljulaidilt kodanikujulguse aumärgi. Laureaati tutvustati kui endist suhtevägivalla ohvrit, kes sotsiaalmeedias kaebles depressiooni üle.
Kersti Kaljulaid on hiljem öelnud, et ta ei kahetse Riigikogu saalist väljamarssimist ja teeks samamoodi uuesti. Seega leiab ta, et inimesi võib avalikkuses süüdi mõista ka ilma kohtuotsuseta.
Ta lisas, et pidanud võimalikuks tol hetkel teisiti käituda ja heitis pigem tollasele peaministrile Jüri Ratasele ette, et Kuusik üldse niikaugele (ametivande andmiseni) jõudis.
Pärast tundepuhangut rahunedes ütles ta hiljem: “Ma olen esimene inimene, kes on valmis vabandama Marti Kuusiku ees, kui see lugu, mis vahetult enne valitsuse ametivande andmist ilmus, osutub valeks.“
Pärast seda, kui Marti Kuusik oli kohtu esimeses astmes õigeks mõistetud vabandaski kurikuulsat pusa „Sõna on vaba“ kandnud Kaljulaid oma sotsiaalmeediakontol mokaotsast. Samas kasutas ta võimalust, et õigustada oma kohatut käitumist Riigikogus.
Kogu see protsess peegeldas liberaalsete jõudude frustatsiooni selle üle, et rahvuskonservatiivid valitsusse kaasati. Asja orkestreeris Reformierakond, kes võitis küll 2019. aasta valimised, kuid jäi valitsusest haledal kombel välja.