27.05.2022
Ukraina president kohtumisel Soome peaministri Sanna Mariniga.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis hävitava hinnangu USA endise riigisekretäri Henry Kissingeri hiljutistele väljaütlemistele, milles Kissinger kutsus Ukrainat üles loovutama osa oma territooriumist Venemaale.
Kissinger ütles Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil, et n-ö hetke meeleolule järele andmine ja unustamine, milline on Venemaa tegelik koht jõudude tasakaalu tagamisel Euroopas, võib osutuda läänele saatuslikuks ja sõjal ei tohi lasta enam jätkuda. Sisuliselt kutsus ta läänt üles Ukrainale surve avaldamiseks.
Kolmapäeva kritiseeris Zelenskõi oma igapäevases telepöördumises Kissingeri väljaütlemisi ja võrdles tema ettepanekuid II maailmasõja eelse ajaga, mil lääs otsis lepitust Hitleriga. „Pole vahet, mida Venemaa teeb, alati leidub keegi, kes teatab: tema [Venemaa] huve tuleb arvesse võtta,“ ütles Zelenskõi. „Paistab, et härra Kissingeri ei ela mitte aastas 2022, vaid aastas 1938, ja enda arvates ei esinenud ta mitte Davosis, vaid hoopis selle aja Münchenis.“
Ukraina presidendi sõnul sarnanevad Kissingeri väljaütlemised 1938. aastal Chamberlaini, Daladier, Mussolini ja Hitleri vahel sõlmitud Müncheni kokkuleppele eelnevaga.
Zelenskõi viitas ka Kissingeri minevikule. Kissinger põgenes natsi-Saksamaalt teismelisena. „Ta oli 15-aastane ja mõistis olukorda väga hästi. Ja ei ole teada, et ta oleks sel ajal kutsunud kedagi üles põgenemise või võitlemise asemel natsidega leppima.“
Kiievit pahandas ka hiljutine New York Timesi (NYT) juhtkiri, milles ajaleht leiab, et Ukraina peab langetama sõja lõpetamise nimel „raskeid territoriaalseid otsuseid“. Ukraina juhtiv ingliskeelne leht Kyiv Independent kritiseeris teravalt NYTi soovitust, väites et lepituse pakkumine vaid julgustaks Putinit edasi tegutsema.
„Kui Venemaal lastakse Krimm annekteerida, siis julgustab see Venemaad neelama alla ka Donbassi. 2014. aastal, mil Venemaa okupeeris need alad, tükeldas suveräänse riigi ja tappis tsiviilelanikke, oli just lääne liidrite leebe reaktsioon see, mis las Venemaa verisel diktaatoril tunda, nagu võiks ta teha veelgi rohkem,“ kirjutas leht.
Kolm kuud pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu on sõda koondunud peamiselt Donetski ja Luhanski regioonides Ida-Ukrainas, mis on olnud Kremli poolt juhitud separatistide juhtimise all juba 2014. aastast.
Allikas: The Telegraph